Õpetamine oli Taimrel põhitööks ka vahetult pärast metsanduse eriala lõpetamist Tartu Ülikoolis, kui ta töötas kateedris assistendina. Järgnes töö metsakonsultandina Tartumaal. 1948. aastal Jõgeva metskonnas metsaülemana töötanud Taimrele tegi ettepaneku metsandusharidust andvas koolis tööle hakata omaaegne Kurista metsamajandi direktor Vassiljev.
Pakkus välja asukoha
Just Taimre pakkus välja idee rajada Luuale metsakool ja tema andis seal 1948. aasta sügisel esimese tunni. Tema põhiliseks õppeaineks oli metsakasvatus, vajadusel õpetas ta ka teisi aineid.
“Tahtsin tegelikult metsaülemana edasi töötada, aga anti korraldus hakata õpetajaks ning loovutada metsaülema töö teisele inimesele. Käisin ministri asetäitjaga rääkimas. Tema ütles, et mina Teid metsaülemaks ei jäta; kui Te Luuale õpetajaks minna ei taha, siis saadan Saaremaale vanemmetsaülemaks. Andsin alla ja jäin Luuale,? tunnistas metsamees.
Kool allus tol ajal Kurista metsamajandile, majandi direktor oli ühtlasi ka koolijuht, tegelikult juhtis aga kooli õppealajuhataja Alfred Kannel. Esimesel aastal oligi koolis vaid kaks õpetajat ? Taimre ja Peeter Tamm, teised tunniandjad olid väljastpoolt.
Et aega oli vähe, käis esimese kursuse komplekteerimine kiirmeetodil. Osa kooli vastu võetutest olid sõja läbi teinud mehed, aga oli ka alles äsja koolipingist tulnuid.
Olles esimesele kaheaastase õppeajaga õpperühmale ka klassijuhatajaks, tuli kokku puutuda sõjajärgsele ajale nii iseloomulike probleemidega. Kõige tõsisemaks neist kujunes algul majutusvõimaluse puudumine, sest kohti, kus õpilased elama hakkaksid, lihtsalt polnud. Kõik vabad korterid kasutati asulas ära, osa õpilasi leidsid endale ulualuse külas.
Lektoritega muret polnud, põllumajandusakadeemia õppejõud käisid ka abiks.
Et kool oli talveks ette valmistamata, tuli õpilastel ja õpetajatel kõigepealt kütet varuda ning remonti teha. Elektrit polnud, tunde tuli anda petrooleumilampide valgel. Alguses polnud koolil oma raamatukogu ega mingeid õpikuidki ? õppevahendid tuli lektoritel endil muretseda.
“Programmid, mille järgi pidime õpetama, tulid Moskvast. Vene keelt kehvasti oskavatel õppejõududel oli tükk tegemist, et toime tulla. Õpilastest oskasid vene keelt vaid sõjaväes käinud mehed.
Rajas õppebaasi
Õppebaasi rajamisega alustati kohe, sest metsavahi krundil oli taimla, mida järjest laiendati.
1950. aastal tuli Luuale õpetajaks Alfred Ilves, tema rajas ka puukooli ning asutas dendropargi. Luuale rajati ka õppe- ja katsealasid. Esimese katseala tegi Helmut Taimre 1949. aastal. Üheks õppebaasiks oli ka Luua park.
1953. aastal külastas Luuat tuntud võõrpuuliikide kasvataja, akadeemik Eichfeld. Ta teadis, et Luual kasvab ebatsuuga ning soovis seda puud näha. “Läksime ebatsuugapuistusse, mul oli seal tehtud kaks proovitükki. Tehtud tööd nähes palus akadeemik kirjutada mul artikli Teaduste Akadeemia Toimetistesse, mida ma ka tegin. See artikkel ilmus 1954. aastal,? rääkis Taimre. Ebatsuuga kasvatamise kohta kirjutas ta hiljem veel ühe artikli.
Stalini-aja õudused ei jätnud kooli puudutamata
Kahe aastaga valmistati ette metsakasvatajaid ja metsameistreid ning see õppevorm kestis 1955. aastani. Esimese lennu lõpetas 43 meest. Algusaastatel võeti Luuale õppima ainult poisse, viimases kaheaastase õppekavaga metsakooli lennus oli ka üks tüdruk ? Õie Künnapuu.
“Lõpetajad asusid tööle kõikvõimalikel ametikohtadel, vanemad mehed pandi ka kohe metsaülemateks,? rääkis Taimre. Tema sõnul määras tol ajal komisjon lõpetajale töökoha, kuhu tuligi minna. Kes polnud usaldusväärsed, vallandati. Viiekümnendate aastate algus ehk Stalini valitsemisaeg oli eestlaste jaoks võrdlemisi õudne: küüditamine, pidevad repressioonid, hirmu all elamine.
Helmut Taimre rääkis, et metsavahiks oli neljakümnendatel aastatel Luual Küti-nimeline naine, kelle poeg asus Luua esimeses lennus õppima. Ema juures olid metsavennad, tehti haarang. Pojale lõputunnistust ei antud, pärast Stalini surma 1953. aastal õnnestus tal siiski kool lõpetada.
Probleeme oli Kolbergi-nimelise mehega, kelle päritolu peeti kulaklikuks, temalgi õnnestus Taimre mäletamist mööda kool lõpetada alles mitme aasta pärast.
1956. aastal asutati Luual tehnikum, siis tulid ka muudatused erialades. 1954. aastast võeti õpilasi vastu üheaastase metsakooli õppeplaani järgi.
1949. aastal ehitati peahoone teisele korrusele üks suur tuba, kuhu mahtus 18 õppurit. Järgmisena ehitati ühiselamuks ümber valitsejamaja, siis üks ajutine internaadihoone-barakk, kuhu samuti õpilasi majutati.
Tihemetsast toodi Luuale üle ka kaugõppeosakond, õpilaste arv suurenes veelgi. Üheaastane metsakooli õppeplaan aga end varsti enam ei õigustanud, rühmad kuivasid kokku ja taoline õppevorm kaotati.
Töötas koos kümne koolijuhiga
Isetegevus oli Luua koolis alati au sees, ühtegi pidu ei peetud ilma eeskavata. Helmut Taimre esimesel kursusel oli lausa terve orkester.
Kui Taimre oma kursusega Lõuna-Eestisse ekskursioonile läks, siis tahtsid Õisus sealse tehnikumi õpilased kohe õhtul peo korraldada. Nende kooli direktor aga polnud sellega nõus. Edasi läks sõit Tihemetsa, kus Luua poisse juba oodati ja ka pidu ei jäänud pidamata.
Järgmisel päeval jõuti Otepääle, kus kohalikud elanikud õpilastelt kontserti soovisid. Et kooli auto pidi kindlasti järgmisel hommikul jälle sõitu minema, siis tuli see ära jätta ja aegsasti tagasiteele asuda.
Helmut Taimre töötas Luual kümne erineva koolijuhiga. Üsna kooli algusest peale on olnud õpetajatena ametis Ooled ? Aime ja Uudo, aga ka nemad on nüüd juba pensionile jäänud.
Luua kooli lõpetanud on Taimre hinnangul alati olnud heade praktilise töö oskustega ja suutnud elus hästi toime tulla. Paljud jätkasid õpinguid põllumajandusülikoolis.
Pärast abikaasa surma 2002. aastal kolis Taimre Luualt ära Tartusse tütre juurde. “Mul saaks Jõgevamaal pea 60 aastat elatud,? tunnistas ta.
Osa kogutud materjale, sealhulgas ka vanad fotoalbumid, andis Taimre Palamusele muuseumi, sest kõike Tartusse kaasa viia ei saanud.
Tütar Sirje Harju, kelle juures isa praegu elab, on samuti metsandust õppinud. “Mina lahkusin Luualt 1964, kui seal algkooli lõpetasin,? rääkis Sirje. Edasi on ta Tartus õppinud, töötanud ning ka elanud. Aga loomulikult möödusid Luual kõik tema suved. “Isa on oma tööd südamega teinud, ka pensionile jäädes käis ta sageli ekskursioone juhatamas,? rääkis Sirje. Teine Taimre tütar Ülle on jurist.
“Kool on pidevalt ajaga kaasas käinud,? ütles Helmut Taimre, kes püüab Luual toimuvaga kursis olla. Tervise üle eakas õppejõud ei kurda. “Midagi hullu pole olnud, aga aastaid on juba omajagu,? lisas tütar.
Helmut Taimre
Sündis 1917. aasta 5. Detsembril Peterburi lähedal
Asus 1936. aastal Tartu Ülikoolis metsandust õppima
Kaitses diplomitöö 1943
Töötas kateedris assistendina 1943-1946
Tartumaal metsakonsultant 1946 ? 1947
Jõgeva metskonna metsaülem 1947 ? 1948
Luua metsakoolis õppejõud 1948 ? 1984
Pärast 1984. aastat õpetanud üksikuid aineid
Taimre oli õpetaja Lauri moodi mees
Tihemetsa Põllu- ja Metsamajanduse Tehnikumi Kuremaa filiaali metsamajanduse tehnikuna 1961. aastal lõpetanud praegune Raplamaa keskkonnateenistuse metsanduse peaspetsialist Jüri Ehrpais peab Helmut Taimret õpetaja Lauri laadseks meheks.
“Tal oli väga inimlik inimene, kelles metsateadus, metsakasvatus ja õpetamine täiuslikult tasakaalus,? ütles Ehrpais.
Tema sõnul oli Helmut Taimre Luual autoriteetne kuju, kes kunagi võimuga ei liialdanud. ?Taimre oskas hoiduda igasugustest õppejõudude grupeeringutest, mida vahetevahel ikka koolis tekkis.?
Hea huumorisoonega õpetaja oli väga uudishimulik ja kursis kõigega, mis tema ümber toimus.
Luual oli väga häid õppejõude, sest kes “värvi poolest? Tartusse õpetama ei sobinud, need saadeti tehnikumi. Õpilased sellest ainult võitsid.
Parajalt nõudlik oma ala asjatundja
Põllumajandusministeeriumi kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo peaspetsialist Jõgeval Ene Ilves ütles, et Helmut Taimre oli parajalt nõudlik ja oma ala tundev hea õpetaja.
“Kuigi sageli tundub ta range ja ametlik, on ta tähelepanelik ja soe inimene,? märkis Ilves.
“Helmut Taimre on olnud minu jaoks lapsepõlves naabrionu, sest elasime lähestikku, tehnikumis oli ta mulle dendroloogia ja metsakasvatuse õpetajaks,? rääkis ta.
Mingid aastad tunniandjana Luua koolis töötades oli Taimre hea vanem kolleeg, kes õpetas ja suunas.
“Ka hilisematel aastatel oleme perekondlikult lävinud, koos marjul ja seenel käinud. Nendel aastatel olid minu sahvri riiulid moosipurke täis, koos metsas veedetud aeg andis palju elutarku õpetusi,? ütles endine kolleeg.
HELVE LAASIK
