Ilmataat on meie vastu tõesti leebe olnud — öökülma, mis mõnel aastal juba augustis näpistama kipub, pole tänavu veel olnudki. See-eest peab väga hoolikalt kalendrist kinni “vana pime”, trügides iga päevaga järjest varem platsi. Viimane aeg on taas helkurid õueriiete külge sättida.
Üks mure lisandub sügise saabudes veel. Nimelt peavad paljud meist kevadel ja suvel n-ö kahte kodu. Kui kellelgi pereliikmetest on võimalik kogu soe aeg maakodus veeta, siis võetakse sinna mõnikord ka kutsikas või kassipoeg. Kahjuks leidub meie hulgas ka väga külma südamega inimesi, kes loomakese sügisel maale maha “unustavad”, sest euroremonditud linnakorterisse ta justkui enam ei mahu…
Ehk aitab julmurit mõistusele tuua ettekujutus, kui lähedased ükskord tema enese näiteks sügavale metsa päriseks “maha unustavad”?
Põhjamaine talv on peagi ukse ees, käitugem põhjamaalasele vastavalt — arukalt ja vastutustundlikult!
15. september 2011
