Helkurid taskupõhjast välja!

Päevad on juba praegu tükk maad lühemad kui mõnda aega tagasi ning õhtupoolikud hämarad. Seega on paras aeg taas meelde tuletada, et kergliiklejatel tuleb nüüd helkurid  tasku- või sahtlipõhjast välja otsida ja endale külge riputada. Ja et ka talv veel tulla ei taha ja teedel liigub veel üsna palju kaherattalisi sõidukeid, siis tuletab politsei ka nende juhtidele meelde, et ka jalgrattad tuleb tuledega varustada.

Halva nähtavuse korral või pimedal ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või muud valgusallikat ja seda ka asulas liikudes, kus tänavavalgustus ei ole kõikjal sugugi piisav. Kahesuunalisel eraldusribata asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, selle puudumise või liikumiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata. Pimedal ajal tohib valgustamata sõiduteel mitmekesi liikuda ainult ühes reas, üksteise järel. 

 

Helkur on elu päästev sõber

Helkurist on kasu vaid sel juhul, kui see on taskust välja võetud ja külge kinnitatud nii, et helkiv elupäästja oleks ühtmoodi nähtav nii eest, küljelt kui ka tagantpoolt vaadatuna. Nööri otsas rippuv helkur tuleb jalakäijal riiete külge kinnitada nii, et see jääb rippuma umbes põlve kõrgusele, see on umbes 50-80 cm maapinnast.

Maantee vasakus servas liikudes tuleb helkur kinnitada keha sõidutee poolsele ehk paremale küljele. Kuna helkuri kandmine  on kohustuslik ka linnas pimedal ajal liikudes, tuleb jalakäijal arvestada sellega, et see oleks autojuhile nähtav ka siis, kui jalakäija vahetab kõnnitee pooli ja liigub kord ühe, kord teisel pool teed. Parim lahendus on riietele püsivalt kinnitatavad helkurmaterjalid. Sageli maanteel liikuval jalgratturil ja jalakäijal on soovitav kanda erksavärvilisi riideid ja ohutusvesti.

Kuigi jalakäija näeb tuledega autot juba kaugelt, eristab autojuht ilma helkurita jalakäijat lähitulede valgusvihus paraku alles 30-40 meetri kauguselt. Sõites kiirusel 90 km/h, on auto peatumisteekond kuival teekattel ligikaudu 70 meetrit, märjal või lumisel teekattel on peatumisteekond juba märgatavalt pikem. Seega võib iga helkurita liikleja ise kurvad arvutused teha ja järeldada, et autojuhil ei ole pimedas liikuva “tondi” märkamisel enam piisavalt aega reageerida.

Kui aga vähem kaitstud liikleja varustab ennast korraliku helkuriga, on ta märgatav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 m ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 m kauguselt. Autojuhile jääb valgustatud liikleja märkamisel piisavalt aega, et reageerida ja mööduda temast ohutult.

Kui helkur mingil põhjusel puudub või on kaduma läinud, peab jalakäija arvestama, et valgustamata teel pole ta autojuhile nähtav, ja tegema kõik endast oleneva, et õnnetust vältida: kõndima sõidukiliiklusele vastu, nagu liiklusreegel ette näeb, sõiduki lähenedes hoiduma võimalikult sõidutee äärde ning jälgima sõiduki möödumist. Parema valgusallika puudumisel sobib enda märgatavaks tegemiseks ka mobiiltelefoni helendav ekraan — ükski vahend pole liigne, kui ellujäämine on prioriteet. Seda tasub meeles pidada ka poole kilomeetri kaugusel poes käies – distants ei mängi rolli, ilma helkurita oled igal juhul nähtamatu!  

 

Ka kaherattalised nähtavaks

Kuna aga talv veel tulla ei taha, siis on paslik ka  meelde tuletada, et jalgrattal ja pisimopeedil peab olema ees valge ja taga punane helkur ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Lisaks peab jalgrattal ja pisimopeedil põlema pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli. Eriti efektiivne oleks muidugi helkurvesti kandmine.

 

Kui suur on karistus?

Pimedal ajal helkurita liikumise eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 40 eurot. Kui jalakäija on joobeseisundis või kui ta tekitab liiklusohu, siis võib teda trahvida kuni 400 euroga.

Politsei  ei pea tegelikult trahvimist alati kõige mõistlikumaks lahenduseks. Iga rikkumist hinnatakse eraldi, aga trahvikviitung kirjutatakse välja juhul, kui varasem ennetav vestlus ei ole tulemusi andnud ja tegu on korduva rikkumisega.

Loodan, et inimesed mõistavad, miks on vaja helkureid ja valgusteid. Neid ei tule kasutada mitte trahvi kartuses, vaid ikka  enda ja kaasliiklejate elude säästmiseks.

Möödunud aastal juhtus Eestis  jalakäijatega 389 liiklusõnnetust, kus hukkus 31 ja sai vigastada 378 inimest.

Jõgeva maakonnas registreeriti 2012. aastal kolm ja käesoleva aasta jooksul on  praeguse seisuga juhtunud kaks jalakäijaga liiklusõnnetust, mis ei ole olnud seotud helkuri kandmisega.

Tehke ennast nähtavaks ja liigelge ohutult. Teid oodatakse koju!

 

KAJAR PENT, Jõgeva politseijaoskonna vanemliikluspolitseinik

blog comments powered by Disqus