Reedel Stockholmis avaldatud
Euroopas uus võlakriis
Euroopas on pilt mõnevõrra ebaselgem. Ühelt poolt on Saksamaa, Suurbritannia ja mitmed Põhjariigid surutisest oodatust kiiremini tagasi põrganud. Teisest küljest on Lõuna-Euroopa ja Iirimaa valitsuste võlakriis just lausa viimastel päevadel endale uue vindi peale keeranud.
Meie hinnangul ei kujune inflatsioonist praeguse ettevaatamishorisondi raames (2011-2012) OECD riikides erilist probleemi, olgugi, et enamiku kõnealuste riikide rahapoliitika on olnud äärmuslikult heldekäeline. Toorainete kasvanud hinnad ja nõrgenenud valuutakursid hakkavad arenenud riikides hindadele küll pikapeale survet avaldama, aga deflatsiooni haare jääb siiski valdavaks.
Kuigi kahel järgmisel aastal on maailma majanduse kasvuperspektiiv mõnevõrra paranenud, on riikidevaheline majanduspoliitika kooskõlastamine muutunud järjest pingelisemaks. Nii on erimeelsused just valuutakursside kõikumise osas üha süvenenud ning hiljutine G20 tippkohtumine Soulis ei lubanud siin ka mingit kiiret läbimurret. Laias laastus on tegemist kreeditor- ja deebitorriikide vaheliste kasvavate erimeelsustega ning erinevate riikide kokkurääkimata ergutusmeetmetega.
Balti riikides näeb ülevaade ette välisnõudlusel rajaneva kasvu taastumist, mida on peale peamiste väliskaubanduspartnerite oodatust kiirema majanduskasvu hoogustanud ka vahepealsed kulu- ja palgakärped, seda eriti rahvusvahelisele konkurentsile avatud sektoris. Samas ei nähta ette sisenõudluse märgatavat elavnemist; selle vastu räägib eelkõige töö- ja laenuturu nõrk seisund.
Eesti osas jättis viimane ülevaaade majanduskasvu prognoosi muutmata, see on endiselt neli protsenti nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal, kuid tõstis ühe protsendipunkti võrra mõlema järgmise aasta oodatavat inflatsioonitempot; need on nüüd vastavalt kolm protsenti järgmisel aastal ja neli protsenti ületuleval aastal.
i
HARDO PAJULA,
