Tänase Jõgevamaa üht produktiivsemat kirjanikku Heldur Läänet võib mõnes mõttes võrrelda Albert Kivikase või Paul Kuusbergiga, kes samuti on kirjutanud raamatuid sõjast. Hiljuti nägi trükivalgust Heldur Lääne uus proosateos „Kümme päeva Paides“, mille tegevus toimub kodusõjas ja mis on tegelikult autori fantaasia vili.
Üsna hiljuti ilmus seni luulekogudega tuntuks saanud Heldur Läänel esimene proosateos „Hingedepäev“.„Vahel mõtled ja plaanid ühtemoodi, kuid läheb kuidagi teisiti. „Kümme päeva Paides“ oli juba paar aastat plaanitud ja peaaegu valmis kirjutatud, aga tekkis tõrge. Kuidagi lühikeseks jäi ja ei andnud mu soovi kuidagi välja. Samas kerkis pähe „Hingedepäeva“ idee ja see lahenes väga kiiresti. Ühelt poolt jonn, aga teiselt poolt tekkis lisamõtteid, ja siis sain ka Paide looga maha. Minu arvates isegi parem kui esiklugu, aga eks lugeja hindab,” rääkis Lääne.
Tegevuspaigaks Eestimaa süda
Ta ise nimetab uut raamatut ajaviitekirjanduseks, mitte ohu-või hoiatusromaaniks. „Kasutan pigem metafoorina. Meie igapäevaelu sarnaneb sageli kodusõjaga, eriti kui ise väga ergastatud oleme. Loodan, et tuleb tuttav ette, aga see muidugi ei tähenda, et võiksime kergekäeliselt arvata, sellist ohtu meil ei ole. Jäägrikriis on väga hea näide, kui kiiresti olukorrad võivad areneda. Ajaviiteromaan on tiitellehel sellepärast, et lugeja seda kohe letile tagasi ei paneks.
Ega ma väga keeruliselt ei kirjuta, aga selle pärast muretsen küll, et kuidas minust aru saadakse. Tegelikult olen sisse kirjutanud õige mitu kihti mõttelugusid, mida raamatust võiks otsida ja millega kaasa arutleda. Seega, kui võtta esiti lihtsamalt, ei peaks pettuma, aga kui proovida minna süvitsi vast leiab veel midagi.”
Tegevuspaiga valis Lääne selle järgi, et Paidet peetakse Eestimaa südameks. „Seal on väga palju märgilisi kohti ja sündmusi mis omavad üle-eestilist tähendust. Väga hea sümbol. Kus mujal me kodusõda peame kui mitte südames. Meie tapetud kuningad, Hupeli elupaik, arvamusfestival, mida paremat on veel võimalik leida, ja kõik ühel keskväljakul. Meeles oli ka Eesti 100 ning ma püüdsin meie rahvust veidi avada. Oleme tegelikult väga rikkad, aga igal rikkal on oma nägu,“ rääkis autor.
Kaitseväe juhatajaks on raamatus kindral Anna Mustamägi, naised on ka peategelase sõjakaaslased. Sellest võib kergesti leida vihjeid feminismi levikule.
„See on tõepoolest üks nendest mõttekihtidest, mida püüdsin lahti kirjutada. Arvan, et elus peab kõike olema piisaval määral ja siis ei ole meil küsimusi, mis näitavad näpuga ühele või teisele. Kui tekivad mõned ismi-lõpuga liikumised, siis on asi selles sfääris ilmselt halb ja vajab korrastamist. Naistele jääb oma osa siin elus nagunii, sellest ei pääse, samuti meestele, aga need vahekorrad vajavad selgeksrääkimist. Inimlikul kombel, ja et inimesed teevad vigu, ja siis tulemus on ka vigane ja räägime veel kord…
Nii saavadki teatud teemad lahenduse pika aja jooksul. Loodan, et sellisel kujul feminismile osutamine ehk aitab kaasa. Üks lugeja juba küsis, et miks naised nii vähe rääkida saavad? Sellepärast, et lugu on mehe räägitud ja see on tema maailm. Minategelane on ju ka üks isevärki persoon,” selgitas Lääne.
„Teisalt muidugi on meeste ja naiste maailm alati väga keeruline teema, mida võib kogu aeg kasutada ja alati midagi uut leida,” lisas ta.
Vaid võitja silmad näevad võitu
Pärimisele raamatu tagakaanel oleva mõttearenduse „Vaid võitja silmad näevad võitu. Algab päev, tähendab, võitlus käib,“ kohta vastas Lääne: „See on hea küsimus. Lihtsustatult öeldes juhin tähelepanu sellele, et eluvõitluses võitjat ei ole, enne saab elu otsa, aga ka võitlus on tore ja võitlemist väärt.”
Lähtun sellest, et kirjutan just neid raamatuid, mida ise lugeda tahaksin, ja kui on veel minu moodi mõtlevaid inimesi, siis neile peaks see raamat sobima. Kohati olen ju väga õrnahingeline, teisalt jälle veidi jämedakoeline ja ükskõikne … loodan, et natuke naljakas ja heatahtlik ka.
Olen esimese tagasiside saanud. Pärast raamatu saamist helistas juba järgmisel päeval minu hea lugeja ja oli väga rõõmsameelselt elevil. Olla ühe hingetõmbega lõpuni lugenud. Kui juba ühe hingetõmbega, siis peaks kannatama lugemist ja ajaviidet kui palju,” rääkis Heldur Lääne.
Ta lisas, et raamatu esitlusi tal plaanis teha pole, kuid kui selline ettepanek tehakse, võib asja üle pikemat rääkida. „Varem on õnneks kutsutud ja loodan, et ehk ka sel aastal.. Samas on tänaseks selge, et ega sellel aastal rohkem raamatuid ei tule. Püüan olla laatadel, astuge ligi ja ajame juttu, võtke niisama nööbist,” lausus autor.
Heldur Lääne raamat „Kümme päeva Paides“ on müügil ka kaupluses Rahva Raamat.
JAAN LUKAS
