Kevade kohta ikka öeldakse nii. Eks kevad on looduse üleminekuperiood meil siin põhjalas ja meid on ammustel aegadel peetud Ulthima Thule, poolmüütilise põhjamaise ääre osaks? Meie ilmastik, mis on kõikjal üks suuremaid eluslooduse mõjutajaid, muutubki ühest äärmusest teise, enne, kui saabub suvine stabiilsus. Suvelgi võib tulla üllatusi.
Mis kuus oli kanamunasuuruste teradega rahe, mis katuste eterniiti suuri auke tegi? Ise viibisin sel hetkel toas ja kuulsin meeletut trampimist akendele. Tekkis mulje, et tullakse küüditama…. Mis viga mälu värskendada, arvuti abil leidsingi, et see oli 7. juulil 1999. Vahetult enne seda oli just 20 viimse aasta kuumim päev olnud, üle 30 kraadi sooja…
Heitlikkuse eest ei ole me kaitstud. Eks aastaring ole üks väljamõõdetud jupp ajajõel, selle piires kordub arengutsükkel. Kevad oma puberteedi-ilmastikuga lõpetab organismide talvise varjusurma. Seitsmekümnendatel hakati Peipsi äärde ehitama suuri kilehooneid, millega nüüd tegelevad rohkem aiandid. Need muudkui täiustuvad, küll küttesüsteemide, kastmise, saagi koristamise ja substantsi osas.
Seitsmekümnendatel oli palju käsitsitööd. Kui taheti varasemat saaki saada, istutati taimed veel öökülmaohu ajal. Mulle endale on kivistunud pähe, et selleks daatumiks, millal soojaõrnad taimed välja istutada, oli 10. juuni. Polnud siis ime, kui taimed hävisid ja tuli korduvalt istutada. Või pidi hoolikas olema, tegema öist valvet. Kui ikka tulid külmakraadid, pandi ümber kilemaja pahna põlema, millest levis paksu suitsu. See aitas, taimed jäid ellu. Taimi ikka kaetakse meil, talve üle elamiseks, kevadel hoo sissesaamiseks. Suusatajad olid nördinud lumepuuduse üle, aga jänesed, aiapidajate rõõmuks, jätsid seekord rahule õunapuude oksad ja ei püganud elupuid piitsjateks, nagu mullu juhtus. Palju on ettevõtmisi, mida teeme igaks juhuks. Alles tärkavatele taimedele võiks mingi katte peale panna: poes on valikut, saab ise ka välja mõelda. Minu naabrinaisel, kes nüüd on nii eakas, et suurt midagi enam maha ei panegi, oli komme kõrvitsaid kaitsta. Ööseks tõstis ta taimedele vanad põhjatud ämbrid, tal oli neid terve kollektsioon. Mis siis ühed katted taimedele pealepanemiseks välja mõelda pole! Ise olen äpu, sest mul ei tule katteloori kinnitaminegi hästi välja, ikka hakkab kuskilt loperdama!
Klassiõel, kellel külas käisin, olid juba tomati- ja paprikataimed akendel kasvamas, põldoad ligunemas. Kas ongi aeg?
EHA NÕMM
