Saare ja Pala vallas juhendab väärikamas eas naiste lauluansambleid Heino Sulger, kelle huvi pillimängu vastu algas lapsepõlves ja kes on nüüdseks jõudnud lausa professionaalse tasemeni.
Koos bigbändikaaslastega võitis Sulger laureaaditunnustuse Moskvas NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel. Diplomi järgi on ta aga Tallinna polütehnikumi vilistlane ning erialalt spetsialiseerunud tööstusettevõtete elektriseadmetele ja automaatika jõuseadmetele.
Kauaaegne tallinlane Heino Sulger elab ühteistkümnendat aastat Saare vallas Saarjärve külas Nurga talus, mis on tema abikaasa Urve sünnikodu. Jutuajamise taustaks pani muusikasõbrast peremees mängima heliplaadi, millel esineb naisansambel “Allikad” Saare vallast.
Seda ansamblit juhendas kaua aega mitmekülgne kultuuriedendaja Georg Fillippov. Kui juhendaja tervis halvenes, tuli laulunaistel iseseisvalt hakkama saada. “Toonane vallavanem Jüri Morozov teadis mu muusikahuvist ning kutsus mind ansamblit juhendama ja akordionil saatma. Olin ettepanekuga päri. Proove tegime varem kunagises koolimajas, praegu käime koos Kääpal Kalevipoja muuseumis.”
Kaks ansamblit kahes vallas
Pala valla soliidsemas eas naiste ansamblit “Eluhelmed” kutsus Sulgeri juhendama Pala kultuurimaja direktor Margit Soieva. “Algul puiklesin vastu, siis jäin nõusse. Margiti loominguline entusiasm ja sära ei luba talle “ei” öelda,” tunnistas kahe omavalitsuse muusikaelu edendaja.
“Ansamblitega “Allikad” ja “Eluhelmed” laulame peamiselt rahvalikke ja hingekosutavaid laule. Suure osa repertuaarist on lauljad ise valinud. Lauluharrastus loob isetegevuslastele võimaluse sagedamini kodunt välja saada, omavahel suhelda, osaleda mitmetel kultuurisündmustel. Seltskondlikult mööduvad ka meie proovid, vahepausidel jõuame kohvi ja teed rüübata ja vestelda igasugustel teemadel, olgu siis tegemist lapselaste käekäigu, kassipoegade sündimise või aia- ja põllusaaduste kasvatamisega,” rääkis Sulger.
“Kultuuritööks ja vaba aja sisustamiseks lood soodsa pinnase omavalitsuste toetav suhtumine. Eriti hästi on seda tunda Pala vallas,” märkis muusikamees ja ansamblite juhendaja.
Esimeseks muusikakooliks tuletõrjeorkester
Muusikast ja muusikariistadest hakkas Heino Sulger huvituma juba väikese poisina. “Olen sündinud Kudru külas Narva-Jõesuu lähedal. Lahingutegevus teises maailmasõjas sundis vanemaid sealt ära kolima. Uueks elukohaks sai Ida-Virumaal Aseri kandis asunud Kuldneri talu, mis oli üks eeskujulikumaid talumajapidamisi Eesti esimesel iseseisvusperioodil. Põlluharimisega tegelenud perepojad oskasid meisterlikult musitseerida väga mitmetel pillidel. Talutoast on meelde jäänud tiibklaver, mis mulle lapsena eriliselt suur tundus. 1949. aasta märtsis talupidajad küüditati ja majja kolis kolhoosikeskus. Meie pere jäeti siiski oma tubadesse elama. Aeg-ajalt peeti kolhoosikontoris ka pidusid. Mõnikord unustas liiga rõõmsas tujus lahkunud pillimees oma lõõtsa või akordioni sinna maha ja ma näppisin põnevusega neid pille. Minu ema mängis aga mandoliini ja sellegi pilliga tegin aegsasti põhjalikumalt tutvust,” meenutas Sulger.
Kui Heino oli Aseri 7- klassilise kooli õpilane, kutsuti ta mängima kohalikku tuletõrjeorkestrisse. “Klarnet anti pihku ja tuli toime tulla. Tuletõrjeorkestris pillimänguoskuste ja -kogemuste omandamist võibki pidada minu ainsaks n-ö ametlikuks hariduseks muusika alal.”
Isa nõuandel tehnikaasjandust õppima
Aseri kooli õpetajad arvasid, et Heino Sulgerist saab kutseline muusik. “Isa soovitas aga õppida ametit, mis ikka leiba annab. Nii astusin Tallinna polütehnikumi omandama teadmisi ja oskusi tööstusettevõtete elektriseadmete ja automaatika jõuseadmete erialal. See kool andis toona väga põhjaliku ja mitmekülgse erialase hariduse ning seda õppeasutust võib võrrelda praeguste rakenduskõrgkoolidega. Diplomitöö koostasin teemal “Mihhail Kalinini nimelise Tallinna elektrotehnikatehase kompressorjaama täielik automatiseerimine”. Orienteeruvalt kolme neljandiku ulatuses leidis töös kajastatu rakendamist ka praktilises tootmises.”
Sõjaväes raadioluuraja
Sulgerile sai esimeseks töökohaks seesama Kalinini nimeline tehas, ametiks oli katsejaama tehnik. Peagi värvati aga 18-aastane noormees kolmeks aastaks nõukogude armeesse.
“Teenisin Lätis Liepajas paiknenud eriväeosas, kus tegeldi raadioluurega. Sõdurikohust täites tuli radistina jälgida ka NATO raadiovõrku. Väeosa paistis silma haritud kaadriga, sest sinna võeti vaid kõrg- või keskharidusega ajateenijaid. Ka autojuhtidel pidi olema keskharidus, mida minule teadaolevalt armees üldiselt harva ette tuli.”
Pärast sõjaväeteenistust hakkas Heino Sulger oma harrastusega tegelemiseks osa võtma Tallinna radistide klubi tegevusest. Selles klubis tutvus Heino Urvega, kellest hiljem tema abikaasa sai.
Orkestrites igal eluetapil
Tallinna polütehnikumis õppides mängis Heino Sulger õppeasutuse orkestris klarnetit. “Orkester võitis esikoha Riias peetud Baltimaade tehnikumide isetegevusülevaatusel. Meie kava oli sedavõrd populaarne, et seda paluti korrata. Armeeteenistuses mängisin sõjaväeorkestris. On meeles, et ohvitseride erapidudel esinemiste ajaks võtsime sõdurimundrid seljast ja rõivastusime erariietesse, sest meid sooviti näha mängimas tavaülikondades. Koosviibimiste ajal oli sõjaväeorkestri meestele kaetud omaette laud.” Kuni pensionile jäämiseni ja Jõgevamaale kolimiseni töötas Heino Sulger Tallinna trammi- ja trollibussikoondises. See ettevõte on kandnud mitmeid nimesid. Ta musitseeris kõik need aastad sealses orkestris, mängides algul klarnetit ning hiljem ka saksofoni. “Kuulusin ka muusikakollektiivi nimega Big-Band Mickeys (asutatud 1945. aastal Feliks Mandre poolt), mis saavutas laureaaditiitli Moskas NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel ja on silma paistnud mitmetel rahvusvahelistel džässifestivalidel. Edukalt läks meil ka Soomes Imatras toimunud kogu maailmas tuntud džässifestivalil, kus mängisime ka avatseremoonial,” meenutas Sulger, kes on olnud ka ise ühe Tallinna bigbändi juhendajaks ja eestvedajaks.
Mitmekülgsed sportlikud harrastused
“Pilli mängimisest olen igal eluetapil tervist ja energiat ammutanud,” lausus Heino Sulger. Muusikamees on aga ka mitmekülgselt sporti harrastanud. “Tegelesin ratsutamisega, takistussõidus tulin Tallinna meistriks. Auhindu olen võitnud suusatamises, kergejõustikus ja laskespordis. Nüüd olen jäänud tervisesportlaseks. Meeldib jalutada ja kümne kuni viieteistkümne kilomeetri pikkusi jalgrattasõite teha. Vooremaa maastikul on selleks head võimalused. Sportimisel on sageli seltsiliseks lapselaps Hugo, kes saanud nime mu abikaasa vanaisa ehk oma vanavanaisa järgi,” ütles järjepidevusest lugu pidav kogenud tehnikaasjanduse tundja, kelle praeguseks kutsumuseks on edendada muusikaelu Saare ja Pala vallas.
Heino Sulgeri elukäik
*Sündinud 1941. aasta 30. detsembril Narva-Jõesuus
*Õppis Aseri 7 – klassilises koolis ja Tallinna polütehnikumis
*Pillimänguoskusi omandanud Aseri tuletõrjeorkestris ja iseõppijana
*Töötanud Mihhail Kalinini nimelises Tallinna elektrotehnika tehases
*Tallinna trammi- ja trollibussikoondises
Tahab end pidevalt täiendada
Pala kultuurimaja direktorile Margit Soievale meeldib Heino Sulgeri optimistlik suhtumine kõigesse, mida ta ette võtab.
“Oleme koos Pala kultuurimajas piltlikult väljendudes kas just mitu puuda soola ära söönud, kuid pikkade aastate vältel palju toredaid sündmusi korraldanud ja teineteist toetanud. Et Heino oskab kenasti pilli mängida, seda teavad ju paljud! Aga ta juhendab aastaid Pala kultuurimajas ansamblit. Koos oleme kuuel aastal Jõgevamaa seenioransamblite päeva korraldanud. Heinol on väga kerge jalg ning kuna ta on tegelenud palju tantsuga, siis on mul igal peol suur au olla talle enam-vähem võrdväärne tantsupartner.
Olen käinud Heino ja Urve kodus, nende koduaed on täiesti muinasjutuline, tal on kuldsed käed ja ta oskab vist kõike! Üleüldse tundub, et mida iganes Heino plaanib, selle ta ka teoks teeb. Ning see meeletu õppimisjanu ja tahtmine end pidevalt täiendada ja kõigega kurssi viia, see avaldab muljet. Heinoga vesteldes ei hakka kunagi igav, sest tal on lai silmaring ning tore huumorisoon. Ikka on tal võtta mõni anekdoodike või lugu elust endast.”
JAAN LUKAS
