Eestimaal elab hulgaliselt inimesi, kellel on pööraseid ideid ning kes neid ideid käsku ootamata ja tasu lootmata teoks teevad. Jõgevamaal elav ajakirjanik Tiit Lääne on saanud valmis raamatu „Heade mõtete tegijad“, mis kõneleb just seesugustest inimestest, sealhulgas kolmest tuntud jõgevamaalasest — Imbi Pajust, Ants Pajust ja Väino Treimanist.
Raamatu idee autor on ajakirjanik, meediakonsultant ja koolitaja Raul Rebane. Idee sünnile aitasid kaasa paljud tema poolt eluteel kohatud inimesed, kes rahulikult kodus teleka ees istuda ei malda, vaid toimetavad, korraldavad, paluvad abi, kutsuvad teisigi kaasa ja saavad lõppkokkuvõttes hakkama väga paljude asjadega. Kui paljud nimetavad selliseid inimesi naljatamisi külahulludeks, siis Raul Rebane kasutab raamatu eessõnas nende kohta Ants Pajult laenatud väljendit Eesti käru mäkke lükkajad.
Portreelood üheksateistkümnest „kärulükkajast” palus Raul Rebane kirjutada Tiit Läänel.
„Sa oled ise samasugune „külahull” kui need, kellest kirjutada on vaja, nii et sulle see töö sobib,” ütles Rebane Läänele.
Tõepoolest: ka Tiit Lääne peab ajakirjanikutöö kõrvalt Paduveres talumuuseumi ning korraldab vabaõhukonverentse, spordivõistlusi ja muid üritusi.
Loomulikult oli raamatu tegemiseks vaja ka raha. Sellega oli valmis toetama Avatud Eesti Fond. Paraku sai Raul Rebasest raamatuprojekti käivitamise ajal just sellesama Avatud Eesti Fondi nõukogu liige, mis tähendas, et huvide konflikti vältimiseks tuli projekt seisma panna ning hakata otsima neutraalset tegijat, kes asja lõpuni viiks. Selleks sai kirjastus Menu.
„Kui vahepealset seisakut poleks olnud, oleks raamat juba kaks aastat tagasi ilmuda võinud,” ütles Tiit Lääne.
Ühe raamatus portreteeritava, Ants Paju jaoks tähendas hilisem ilmumine paraku seda, et tema silmad valmis raamatut ei näinudki.
„Tänavu 27. või 28. aprillil käisin Antsul tema kodus külas. Vaatasime temast kirjutatud loo teksti koos üle. Ehkki lähenevast operatsioonist oli juttu, ei osanud ma arvata, et see meie viimaseks kohtumiseks jääb,” meenutas Tiit Lääne.
Geograafia lai
Peale Ants Paju portreteerib Lääne oma raamatus veel kaht Jõgevamaaga seotud inimest: Võtikvere raamatuküla rajajat Imbi Pajut ja eesti kiiruisutamise taaselustajat, adaverelast Väino Treimanit. Lisaks neile on raamatus lood fanaatilisest filmimehest ja külakino asutajast Artur Talvikust, Eesti Ema monumendi püstitajast Hans Sissasest, metsavendade kohta tohutu hulga andmeid kogunud Aino Lepast, Kilplala teemapargi eestvedajast Helena Siirojast, koduõue jäähokiväljaku rajanud tamsalulasest Martin Uudeküllist, Järva-Jaani mitu muuseumi rajanud Tuve Kärnerist, Hiiumaale Eiffeli torni koopia püstitanud Jaan Alliksoost, Päinurme koduloomuuseumi rajanud Ründo Mültsist, kaerajaani Euroopasse viijast Rein Sikust ja paljudest teistest.
„Persoonid, kellest kirjutada, valisime koos Raul Rebasega ning nõuandjaks oli meile ka Kadri Valner, kes samuti pikalt ajakirjanikutööd teinud ja igasuguste „hulludega” kokku puutunud,” ütles Tiit Lääne. „Püüdlesime küll selle poole, et esindatud oleksid kõigi Eesti maakondade tublid tegijad, ent tegelikkuses see päriselt nii välja ei kukkunud. Samas on „geograafia” siiski üsna lai.”
Portreteeritavad olid Tiit Lääne sõnul üldiselt loo kirjutamisega päri, iseasi, kuidas nad suhtusid määratlusse „külahull”, mida ta nendega vesteldes poolnaljatamisi kasutas.
„Et kõik sellist sõna ei aktsepteerinud, jäi see raamatu pealkirjast välja, ehkki see oleks vist päris hea müügiargument olnud,” arvas Lääne. „Aga küllap meilgi sellise määratlusega peagi harjutakse. Soomes on see käibel ja seal on isegi spetsiaalne külahullu preemia asutatud.”
Riigi vundament
Tiit Lääne tunnistas, et sai Eestimaa eri nurkades oma vabast tahtest tänuväärseid asju toimetavate inimestega kohtudes uusi mõtteid ja uut indu oma tegemisteks ning usku, et üha paksenevaid bürokraatiatõkkeid ja rahalisi riske trotsides tasub ikkagi oma „hulle” mõtteid teoks teha. Et raamat oli tähtis ka inimestele, kellest selles juttu, näitas asjaolu, et enamik neist oli novembri viimase päeval Tallinnas Avatud Eesti Fondi saalis toimunud esitlusel kohal.
„See raamat oli suurepärane kingitus meile kõigile,” tunnistas Imbi Paju. „Esitlusel olid koos tõelised „külahullud”, kel on jätkunud väge oma kodukoha heaks midagi teha, seda elus hoida, inimesi koostegemisele inspireerida. Just selline kodanike tegevus on vundamendiks meie riigile ja iseseisvusele. Ma tundsin end selles seltskonnas suurepäraselt, sest neid inimesi ümbritses ligimesearmastusest tulenev hoolivus. Sain neid inimesi nähes kinnitust usule, et eestlaste väärtusmaailm pole sugugi rikutud, et me oskame veel pühaks pidada oma vabadust, kodu ja kultuuri.
Kahjuks oli üks heade mõtete tegija just esitluse eelsel päeval vallamajast koondamisteate saanud – põhjendusega, et majanduskriisis vaevlev omavalitsus kultuuri ei vaja. Mina olen vastupidisel arvamusel: heaolu tuleb just sinna, kus kultuuri väärtustatakse, sest kultuur hoiab kohaliku rahva vaimselt terve ja meelitab kohale ka külalisi, kes majandusellu oma jälje jätavad.”
Raamatut „Heade mõtete tegijad” trükiti esialgu 700 eksemplari ning teatud koguse raamatuid saavad kõigi portreteeritute koduomavalitsused. Tiit Lääne usub aga, et raamatule tuleb järg või koguni mitu järge, sest inimesi, keda sel viisil esile tõsta, Eestimaal jätkub.
„Ja „külahullud” ei tegutse sugugi ainult külades, neid võib leida ka Tallinnast Viru tänavalt,” kinnitas Tiit Lääne.
i
RIINA MÄGI
