Pole ju mõtet üles kutsuda, et vältigem eksimusi, sellest poleks ju tolku! Ja nendest maailm kubiseb! Just käisin klassiõel Sindis külas, kes oli pikalt oodanud, et saaks suvel supi peale rohelist sibulat. No ei saanudki, mees oli sibulad peenrasse istutanud tagurpidi! Nagu aastakümneid tagasi üks peipsimaa mees, ja siis oli kahju suurem, tegemist oli pikkade vagudega! Nüüdki taliküüslaugu mahapanek varsti päevakorral, pilk tuleb igale küünele korralikult peale visata!
Aastaid tagasi sai sõidetud kursuse kokkutulekule, omaaegse toanaabriga kohtutud ja päris palju jaamavahesid rongiga ära sõidetud, enne, kui taipasime, et Petseri rong ei ole see õige. Aga poole öö ajal pimedas sai ka õige koht üles leitud.
Bulgakovi “Saatuslikes munades” tabab professor ennast kõndimas, ühes jalas saabas, teises kaloss… Mõned eksitused on moodi läinud, olen näinud eri värvi tennistega noori, rääkimata, et ergas nöör on kummalgi ketsil eri värvi. On juhtumeid, kui uksest välja tööle üritati minna kombinees, aga nüüd on see riietusese jäänud ajalukku. No pahupidi seelikuga on endal õnnestunud pool päeva ringi käia, ilusti töödeldud vähesed õmblused, mis seal vahet!
Olen tänaval mitu korda kedagi võõrast familiaarselt tervitanud, pidades teda kellekski teiseks. Ja ka minuga on võõrad samal põhjusel rääkima hakanud. Kahjuks on ka juhtumeid, kus räägib tuttav, aga kahjuks ei tule meelde, mispidi tuttav…
On ka suuri eksitusi, näiteks abiellutakse vale inimesega. Mõnel pole sellest midagi, abiellub seni, kuni jääb õigele pidama. Teisele piisab ühest korrast, enam ei julgegi, vireleb terve elu ebaharmoonilises kooselus või lahutab ja jääb üksikuks. On saatuslikke ja ühtaegu õnnelikke mahajäämisi, näiteks uppunud Estonia laevalt. Tunnen üht sellist tookordset tantsutüdrukut, kes kahjuks ei pääsenud järgmisest löögist, ta põeb rasket pärilikku lihashaigust ja on hooldekodus.
Mäletatavasti sündis abstraktsionism kui kunstivool eksitusest: selle rajaja Kandinsky oli vist voodis lebades vaadanud üht oma seina äärde asetatud maali, mis oli tagurpidi ja leidis, et nii on veel huvitavam!
Niisugused eksitused on eriti teretulnud, mis viivad uute leidude või avastusteni!
Aga metsa olen ma ka nii ära eksinud, et isegi ööbinud seal. Nii et elamus, magada küll ei saanud, sest mine seda hunti tea…
i
EHA NÕMM
