Maarja rahvamaja laval said möödunud laupäeval kokku kuus eesti luuletajat: Kristjan Jaak Peterson, Juhan Liiv, Heiti Talvik, Artur Alliksaar, Juhan Viiding ja Andres Allan. Oli küll 1. aprill, aga tegemist polnud aprillinaljaga, vaid hoopis Wiera teatri lavastuse “Poeedid & luuletajad” esietendusega.
Aasta tagasi tõi Ene Luik-Mudist, keda varem teati põhiliselt kunstnikuna, Maarjas tegutseva Wiera teatri trupiga välja luulelavastuse “Kahe sajandi kirjad”, milles laval toimetasid eesti naissoost luuleklassikud Lydia Koidula, Anna Haava, Marie Under ja Betti Alver ning tänapäeva naisluuletajad Doris Kareva, Liisi Ojamaa, Kristiina Ehin ja Viivi Luik. Juba siis ütles Ene Luik-Mudist välja, et tahab teha ka eesti meesluuletajatele keskendatud lavastuse. Samas ennustas ta ette, et osaliste leidmine sellesse ei saa kerge olema.
Tõepoolest – kerge see polnud, sest luulelembeseid mehi pole, eriti maal, just ülearu palju. Ent lavastus sai siiski ära tehtud. Juhan Liivi rolli võttis enda peale vanemuislane Raivo Adlas, kes Jõgevamaa harrastusteatrites hulga lavastusi teinud. Ta kurtis küll, et on Liivi mängimiseks natuke vana (Liiv suri ju suhteliselt noorelt), ent samas saab ta liiviliku poeetilise hulluse lavastusse sisse toomisega suurepäraselt hakkama. Luualast Jaanus Järsi näeb selles lavastuses Artur Alliksaare rollis, Heiti Talvik on aga Maarja lähedal elava Jaanus Rooba kehastada. Teda võib selle lavastuse suurimaks üllatajaks nimetada: praktiliselt olematu lavakogemusega mees luges Talviku luulet suurepäraselt ja kaks Talviku teksti kõlasid tema suust ka lauluna. Üks neist oli koguni tema enda viisistatud.
Tundmatu geenius
Lisaks täiskasvanud meestele tuli lavastajal siiski appi võtta ka üks koolipoiss – Maarja põhikooli õpilane Kaarel Kristofer Kerge – ja üks naine: Piret Kuub Tartust. Kaarel Kristofer kehastas Juhan Viidingut (ja umbes selline poisinaaskel võis Viiding lapsena ollagi), Piret esitas aga koguni kahe luuletaja, Kristjan Jaak Petersoni ja Andres Allani tekste.
“Valisin lavastuse tegelasteks just need luuletajad, kes mulle isiklikult kõige rohkem meeldivad,” ütles Ene Luik-Mudist. “Heiti Talvik on minu silmis näiteks sügavalt religioosne luuletaja, Juhan Liiv suutis aga suurepäraselt jäädvustada Eesti maastikke ja avada eestlase hinge.”
Kui teised autorid on üldtuntud, siis Andres Allani nime kuulsid paljud saalis olnud esmakordselt. Andres Allan, kodanikunimega Andres Allan Ellmann, elas vaid 23 aastaseks, ent kui ta 1988. aasta juulis rõdult alla kukkudes surma sai (keegi ei tea, kas see oli õnnetus või enesetapp), jäid temast järele väga sisukad ja omanäolised luuletekstid. Ene Luik-Mudist avastas selle autori luulekogu kord ühest raamatupoest ja on sestsaati tema ande tuline austaja.
Lavastuses “Poeedid & luuletajad” pole Ene Luik-Mudist näitlejatele just kergeid ülesandeid andnud. Peale luuletekstide esitamise peavad nad vaatajani tooma fakte luuletajate elust, aga nii, et asi loenguks ei läheks, vaid ikka teatri piirides püsiks. Lavastuse proloog räägib aga veel sellest, kuidas eestlased üldse kultuurrahvaks ja kirjandusrahvaks said. Et see loo alguse natuke segaseks teeb, seda tunnistasid nii mõnedki vaatajad. Samas: ega me iga päev mõtle, kust me sajandeid tagasi alustasime ja kuhu nüüdseks välja jõudnud oleme. Aga võib-olla peaksime.
Kõnetavad üksteist
“Kuue eri ajal elanud autori tekstid kõnetavad üksteist päris hästi ja tänu sellele oli neist võimalik kokku panna seotud tervik,” ütles Ene Luik-Mudist.
Jaanus Järs tunnistas, et näitlejate jaoks oli lavastuse loomise protsess väga hariv. Nii tema kui ka Jaanus Rooba tõdesid, et said lavastuses lugeda oma lemmikautorite luulet.
“Heiti Talviku ja Betti Alveri luule on mulle väga südamelähedane,” ütles Jaanus Rooba. “Ma ei oskagi Talvikut ja Alverit õigupoolest lahus vaadata, sest nad on minu jaoks lahutamatud. Talvik toetas isegi teispoolsusest Alveri tugevat eetilist selgroogu.”
Kõigi kuue lavastuses käsitletava luuletaja saatus oli traagiline.
“Nad on kõik omamoodi märtrid. Aga hingekeeli puudutav luule sünnibki läbi kannatuste,” arvas Jaanus Rooba.
Lavastuse põhitoon siiski ülearu traagiline pole. Ja lavastuse noorim osaline Kaarel Kristofer Kerge tundis end pärast esietendust päris hästi.
“Vahepeal tulid mõned eksimused sisse, aga muidu läks kõik korda,” tõdes ta. Tema sõnul oli täiskasvanud näitlejatega täitsa tore proove teha ja etendust anda, sest nad kõik olid noore “kolleegi” suhtes väga hoolivad.
“Poeetide & luuletajate” esietendust käisid vaatamas ka Andres Allani vanemad Leili ja Arno Ellmann ning tütar Joanna Ellmann, kellest isa eeskujul luuletaja saanud.
“Isa ma loomulikult ei mäleta, sest tema lahkudes olin ma vaid üksteist päeva vana,” ütles Joanna Ellmann. “Isa luulega võrreldes on minu tekstid võib-olla müstilisemad ja kujundlikumad. Mingi sarnane sünge õhustik on aga mõlema tekstides.”
Nähtud lavastus läks hinge nii Joannale kui ka tema vanavanematele.
Tuleval aastal on Ene Luik-Mudistil plaanis teha Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale pühendatud lavastus, kus nais- ja meesluuletajad kokku saavad.
“Eestis on väga palju head luulet. Teengi luulelavastusi selleks, et inimesed rohkem luulet loeksid ja kuulaksid,” ütles Ene Luik-Mudist.
RIINA MÄGI
