Et Eesti majandusel läheb hästi, on olnud tunnetuslikult selge juba mõnda aega. 2017. aastal sai üldmulje lõpuks kinnitust ka kõrge majanduskasvunumbri läbi. Seejuures on edu saatnud nii Eesti inimesi, kui ettevõtteid.
Hea olukord majanduses sai lõpuks kinnitust
Ekspressi päkapikkude, parimate plaatide ja poliitikasündmuste kõrval, väärib kokku võtmist ka 2017. aasta majanduses. Vähemalt numbrite poolest jääb lõppenud aastast ehk kõige paremini meelde 4 protsenti ületav majanduskasv. Viimati küündisime sellisele tasemele aastal 2012, kui olime kiiresti tagasi võtmas majanduskriisi ajal kaotatut. Erilist optimismi süstis suur SKP tõus ehk ka seetõttu, et varasemalt on vinduva majanduskasvu üle palju kurdetud ja nii optimistlikku stsenaariumi, ei osanud Eesti majandusele mullu ette näha ükski prognoosijatest. Samas tuleb tunnistada, et nüüdne number vastab ehk paremini sisetundele, mis valitses juba ka 2016. aastal – meil läheb tegelikult päris hästi.
- aastal toimunud hüpe peegeldab eelkõige seda, et lõpuks on paremini hakanud minema ka Eesti ettevõtetel. Juba 2015. aastal alguse saanud kasumite kahanemistrend on pöördunud ja lõppeva aasta kolme kvartaliga teenisid ettevõtted 170 miljoni võrra suuremat kasumit, kui mullu. Hea on ka see, et kasumite kasv on olnud suhteliselt laiapõhjaline. Eksportivad ettevõtted on nautimas Euroopa kiirema majanduskasvu vilju ja tähtsa Soome turu kauaoodatud tõusu. Kodumaiseid tarbijaid sihtivaid ärisid on aga saatnud endine edu, mida kannab kõrge tööhõive ja tempokas palgakasv. Eriti lahke oli lõppenud aasta ehitusettevõtjate vastu, kelle jaoks on aina suurem väljakutse suure nõudlusega toimetulek. Viimased konjunktuuriuuringud näitavad, et kui kesise nõudluse üle kurdab alla viiendiku ehitusettevõtetest, siis töökäte puudus on probleemiks enam kui pooltele.
Tööhõive saavutas rekordi
Kui ettevõtja jaoks oli 2017. aastal majanduskonjunktuuri paranemine tuntav, siis tavalise tööinimese vaatevinklist vaadatuna on muutus ehk väiksem, sest jätkunud on juba pikalt kestnud positiivne trend. Nagu ka 2015. ja 2016. aastal, püsis palgakasv ka mullu 7 protsendi lähedal. Küll oleme absoluutsummades jõudmas aina paremate numbriteni. Mediaanpalk ehk summa, millest pooled töötajad teenivad enam ja pooled vähem, ületas III kvartalis 900 eurot, keskmine palk 1200 eurot. Kuigi Skandinaaviast jääme me endiselt kaugele, oleme viimaste aastatega suutnud sealsele tasemele siiski lähemale jõuda. Omaette kinnituseks on seegi, et aina enam eestlasi, kes omal ajal Soome parema palga järele läinud, leiavad nüüd mõistliku olevat karjääri taas kodumaal jätkata. Just tänu Eesti enda inimeste tagasirändele on meie rahvaarv suurenema hakanud.
Näitaja, mille poolest oleme aga selgelt tõusnud Euroopa esirinda, on tööhõive. Möödunud aasta III kvartalis oli tööga hõivatud 68,3 protsenti Eesti tööealisest elanikkonnast, mis on kõrgeim kogu Eesti nüüdisaegses ajaloos. Suur nõudlus töötajate järele on aidanud tööturule naasta ka paljudel neist, kes olid lootusele töökoht leida juba käega löönud. Sellele vaatamata on täitmata pea 13 000 ametikohta, mis paneb tööandjad raskesse seisu. Loodetavasti omavad kiire palgakasv ja tööjõunappus ka positiivset mõju, aidates välja sõeluda paremad äriideed ning sundides liialt lihtsakoelist tööd tegevaid ettevõtteid muutuma leidlikumaks.
Inflatsiooni võitjad ja kaotajad
Märgiliseks muutuseks oli mullu inflatsiooni taastumine pärast aastaid kestnud paigalseisu. Kuigi 2016. aastaga võrreldes kallines keskmine tarbijakorv röögatu 3,4 protsendi võrra, tuleb meeles pidada, et perioodil 2014-2016 keskmine tarbijakorv vastupidiselt odavnes. Halb on see, et möödunudaastase hinnatõusu tõttu on enim kannatanud kõige madalama sissetulekuga majapidamised, kelle pere-eelarvest moodustavad väljaminekud esmaste vajaduste, nagu toit ja toasoe, katteks suurima osa. Kui nafta ülimadala hinnataseme tõttu 2016. aastal, oli kütusehindade tõus 2017. aastal kindel, siis uskusid vähesed, et toiduainete hinnakasv aasta lõpus 8 protsendini küüniks.
Oma panuse on inflatsiooni andnud ka riik, tõstes aktsiisikaupade, nagu kütuste ja alkoholi, hinda. Et just alkoholi osatähtsus majapidamiste kogueelarves on Eestis kogu Euroopa Liidu suurim, on see mõistetavalt põhjustanud meelepaha. Samas on hinnatõusu mõju pere rahakotile kõige lihtsam reguleerida inimestel endil, alkoholi lihtsalt vähem tarbides. Mis puudutab muudatuste mõju äritegevusele, siis mõistagi ei ole väheneva nõudlusega rahul alkoholi tootjad ja müüjad. Kui nüüd aga korraks järele mõelda, siis ei ole odava viina müük põhjanaabritele ja paari joodiku najal püsti seisev külapood ilmselt pikemas plaanis jätkusuutlikud äriplaanid ja on hea, kui sellel alal tegutsevad inimesed saavad mõistlikuma rakenduse leida majanduse tõusu-, mitte langustsükli ajal.
Suures pildis on inflatsiooni mõju siiski positiivne – kes meist ei sooviks rohkem teenida? Kiire toiduainehindade tõus on andnud leevendust Eesti põllumajandustootjatele, keda varasemalt olid räsinud nii tootmiskvootide kadumise tõttu väärtusetuks muutunud piim, kui seakatku levikust tulenevad piirangud. Lisaks on soodne konjunktuur võimaldanud väljamüügihindu tõsta ka Eesti eksportival tööstusel. Kõik see aitab rahastada töötajate jätkuvat palgakasvu, kuid loodetavasti jätab midagi alles ka investeeringuteks.
Majapidamiste finantsseis püsis tugev
Kuigi hinnakasv näib kohati lisandunud tulu ära söövat, püsib majapidamiste finantsseis endiselt tugev. Seda ka vaatamata inimeste kasvanud julgusele võtta laenu. 2016. aastal valdavalt 4 protsendi lähedal püsinud majapidamiste laenuportfelli kasv on viimastel kuudel kiirenenud pea 7 protsendini. Lisaks kõrgele hõivele ja kiirele palgakasvule on laenamiseks väga objektiivne põhjus – täna on oma esimest isiklikku kodu soetamas arvukas laulva revolutsiooni põlvkond. Siiski ei suuda laenukasv ületada säästude suurenemist. Inimeste hoiuste kasv pankades on kiirenenud aastases võrdluses koguni 9 protsendini. Valdava enamuse jaoks tähendab säästude kasv siiski vaid kopsakamat numbrit pangakontol, mitte läbimõeldud investeeringuid, mis tagaksid inimestele pikaajalise finantsturvalisuse. Kokkuvõtvalt on aga 2017. aasta on olnud edukas nii Eesti inimeste kui ka ettevõtete jaoks, mis lubab meil optimistlikult uude aastasse astuda.
MIHKEL NESTOR
SEB majandusanalüütik
