Tabivere Vabaajakeskuses saab praegu näha Anatoli Makarevitši fotonäitust “Harrastusteatrid Lutsu püüdmas”.
Oskar Lutsu näidendeid ja proosateoste dramatiseeringuid on Eesti teatrites palju mängitud. Kirjandusteadlane Rein Veidemann on möödunud aasta viimases Akadeemia numbris ilmunud artiklis “Oskar Lutsu Kevade ja eesti kultuuri oikumeeniline struktuur” avaldanud arvamust, et 140 Lutsu-ainelist lavastust Eesti kutselistes teatrites annavad alust pidada Lutsu eesti algupärase teatri nurgakiviks. Sage külaline on Luts ka harrastusteatrite, sealhulgas Jõgevamaa harrastusteatrite lavalaudadel. Kõige rohkem on Lutsu tekstide kallal „purenud” mõistagi Palamuse Amatöörteater. Aga kes siis veel Lutsu lugusid mängima peaksid kui mitte paunverelased? Lutsu tükke — eriti muidugi „Kapsapead” — on maakonna näitemängupidustustel mänginud ka teised Jõgevamaa trupid, eriti kooliteatrid.
Ajalehe Vooremaa fotograafi Anatoli Makarevitši näitusel ongi kõige rohkem Palamuse Amatöörteatri lavastustest “Tagahoovis” (2004), “Sabani sõlmes Luts” (2006) ja “Tali” (2007) tehtud pilte. Kõik kolm tükki (kaks viimast neist pole Lutsu enda kirjutatud, küll aga on Veiko Märka ja Madis Kõiv neid kirjutades kõvasti Lutsust inspiratsiooni saanud) tõi lavale Raivo Adlas. Mõned pildid pärinevad ka kahe aasta tagustelt maakonna näitemängupidustustelt, kus Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja mängis Ain Kaalepi jällegi Lutsu “Kevadest” ainese saanud lavalugu “Rosalinde saatus” (lavastaja Lianne Saage-Vahur) ning Voore Põhikooli näitering Lutsu surematut “Kapsapead” (lavastaja Mare Maasik).
„Olen Jõgevamaa harrastustruppide lavastusi pildistanud küll töö asjus, ent enamasti koguneb pilte ikka rohkem, kui lehte mahub. Et väärt kaadrid niisama kõvakettale „kopitama” ei jääks, otsustasin teha teatripiltide näituse. Temaatilise laialivalguvuse vältimiseks keskendusin Lutsu-ainelistele lavastustele,” ütles Anatoli Makarevitš. „Täit ülevaadet see näitus Lutsu lavastamisest Jõgevamaal mõistagi ei anna. Neist lavastustest, mis näitusel esindatud, on mulle aga enam meeldinud Palamuse Amatöörteatri „Tagahoovis” ja „Sabani sõlmes Luts” — sel lihtsal põhjusel, et neid mängiti vabas õhus. Vabas õhus saab fotograaf vabamalt liikuda ja paremat võttepositsiooni otsida. Päevavalguski on tunduvalt kaamerasõbralikum kui kunstlik valgus. Ning kaamera peegliklõps häirib näitlejaid ja publikut vabas õhus vähem kui saalis.”
Märtsi eelviimasel nädalavahetusel Tabivere Vabaajakeskuses peetud Jõgeva maakonna näitemängupidustuste ajal leidis teatripiltide näitus arvuka ja asjatundliku publiku.
„Harrastusteatrit tehakse ju kogu Eestis ja tihti väga heal tasemel, aga igal pool ei jää nendest tegemistest nii väärikat jälge,” tõdes näitemängupidustuste zhüriis kaasa teinud Eesti Harrastusteatrite Liidu kooliteatrite koordinaator ja koolitusjuht Maret Oomer näitust vaadates.</p>
Seda, et Jõgevamaa teatrielu on tänu Anatoli Makarevitši tööle hulga rohkem „pildil“, kui see muidu oleks, tõdes ka Tabivere rahvamaja juhataja ka maakonna näitemängupidustuste peakorraldaja Tiina Tegelmann.
„Mis vaatajate reaktsioonidesse puutub, siis paljudele on selle näituse piltide puhul meeldinud asjaolu, et need kujutavad rollis olevat harrastusnäitlejat lähivaates — nii, et tema näoilme ja hetkeemotsioon on näha,” ütles Tiina Tegelmann. „Ka piltide kvaliteet on väljaspool kahtlust.”
Autor ise tõdes, et tema fotod harrastusteatrite lavastustest on ühest küljest lehe tarvis tehtud reportaazhfotod. Mida aeg edasi, seda enam muutuvad need aga ajaloodokumentideks, millel talletatud ühe kandi kultuurilugu.
„Mul on hea meel, et olen saanud mõned ilusad teatrihetked, mis muidu igavikku oleksid kadunud, kinni püüda,” ütles Anatoli Makarevitš.
Näituse lõpukuupäev pole praegu veel teada.
„See näitus sobib siia nii hästi, et jätame selle kokkuleppel autoriga üles niikauaks, kuni meil tekib vajadus siinsetele seintele midagi muud üles riputada või kuni autoril tekib vajadus samu fotoraame kusagil mujal kasutada,” ütles Tiina Tegelmann.
iii
RIINA MÄGI
