Puurmani valla põllumajandusfirmas Härjanurme Mõis on piimatootmise nüüdisajastamise järel tähtsuselt järgmiseks investeeringuks töökoja renoveerimine. Praeguseks remonditud ruumides asuvad ettevõtte kontor ja olmeruumid.
Arvestades, et suuremad sissetulekud laekuvad piima turustamisest, on osaühingus Härjanurme Mõis viimasel ajal kõige olulisemaks peetud selle tootmisharuga seotud seadmete ja ruumide uuendamist.
“Kui lehmade pidamistingimused hakkasid korda saama, hakkasime tegelema suurmajandi aegse töökoja uuendamisega. Renoveerimistööde esimesel etapil rajasime sellesse hoonesse kontori.
Pidasime otstarbekamaks ja ökonoomsemaks varem mõisahoones asunud juhtkonna ja spetsialistide kabinetid tootmisele lähemale kolida. See lihtsustab asjaajamist, sest töötajad on üksteisele paremini kättesaadavad ja vähem on tarvis ühest põllumajandusfirma asupaigast teise sõita,” rääkis tegevjuht Meelis Venno.
Kiidusõnad spetsialistidelt
“Mulle meeldivad soojad ja avarad ruumid, kus kõik on hästi silmapiiril. Nii on hästi teada, kuhu lähevad inimesed, sõidavad autod või traktorid,” ütles pearaamatupidaja Marika Susi.
Alates 1975. aastast ametis olnud sekretär Milvi
Lomp, kes varem Härjanurme Mõisa eelkäija-asutustes töötas, kiitis oma toas rahustavalt mõjuvaid rohelist värvi seinu ja head valgustust. “Töötingimused on nüüd märksa hubasemaks muutunud,” kinnitas ka agronoom Ain Malbe, kellel parajasti olid pooleli kalkulatsioonid kevadiseks väetiste ja taimekaitsevahendite ostmiseks. “Tubast tööd teen ma peamiselt talvel, kevadest sügiseni olen enamasti ikka väljas,” rääkis ta.
Võimalus korralikult süüa
Härjanurme Mõisa renoveeritud töökojaosas paiknevad ka töötajate pesemisruumid ja söögituba. Kokk valmistab kohapeal sooja toitu, mille eest praegustes oludes töötajatel siiski endal maksta tuleb. “Inimeste tervise ja töövõime huvides pean oluliseks, et lõunavaheajal ei piirdutaks võileibadega, mis vahel ka kodunt kaasa võtta ununevad, vaid süüakse korralik kõhutäis,” ütles Meelis Venno.
Tegevjuhi sõnul uuendati töökoja kontori- ja olmeruumide välisfassaad. Kokku kulus nendeks töödeks üle 500 000 krooni.
“Jätkame töökoja nüüdisajastamist kohe, kui rahalised võimalused paranevad, sest vaja on ka luua tänapäevased tingimused masinate remontimiseks.
Kui traktoreid remonditakse tavaliselt neid müüvate firmade esindustes, siis adrad, kultivaatorid ja muudki masinad tehakse põllumajandusfirmas üldiselt korda kohapeal,” ütles Meelis Venno
“Töökoja renoveerimiseks vajalik raha tuleb aga leida firma omavahenditest, sest toetusi programmidest või fondidest selleks ette nähtud pole,” lisas ta.
i
JAAN LUKAS
