Advendiaja jõulunädalal oli Härjanurme Maarahva Seltsi käsitöösõltlastest liikmetel võimalik oma oskusi üksteisega jagada. Eriti rõõmustas aktiivseid naisi, et kaasa lõid ka kohalikud noored.
Härjanurme Maarahva Seltsi juhatuse liige Karina Kaarepere tõi välja õhukesele vineerile tehtud jõulukaardi. Selle tegi ta ise ning soovis õpetada teistelegi, kuidas niisugust kaarti valmistada.
Jõulunädal algas Puurmanis
Karina oli varunud õhukesi vineeritükke, Anu Kõrve tõi aga kaasa suured ümmargused kettad. Selgus, et need on lõigatud mahavõetud pirnipuust ja tema poeg lihvis kodus need kettad korralikult ära. Igatahes olid pirnipuust ketastele tehtud jõuluteemalised pildid kaunid ja naised asusid kaunistamata kettaid usinalt oma maitse järgi kujundama.
Härjanurme Maarahva Seltsi jõulunädal algas tegelikult Puurmanis, kui lossis peeti käsitöölaata. Järgnes veiseliha õppepäev mõisaköögis. Alles seejärel tulid naised oma ruumidesse Sadukülas ning valmistasid kõigepealt jõulupärgasid. Just neid, mida hea uksele riputada või lauale panna.
Järgmisel päeval valmistati jõuluehteid ning hakati ka maja kaunistama. Ühel õhtul valmistati seepe, mida hea jõulude ajal kingikotti või sussi sisse sokutada. Lisaks tehti veel mitmesuguseid jõuluehteid ning kaarte. Jõulunädal lõppes Puurmani mõisas jõulukontserdiga, seekord tõid külakosti Kõrsikud.
Juhendajaid palgata ei jaksa
Käsitööga tegeleb aktiivselt umbes kümme kuni kaksteist naist. “Igaüks on midagi õppinud, eks me niiviisi üksteist juhendamegi. Meil pole nii palju raha, et juhendajaid palgata. Üks võttis kaasa ühe asja, teine teise, ja niiviisi oleme hakkama saanud,” rääkis Karina Kaarepere.
Naised rõõmustavad selle üle, kui ka nooremad kaasa löövad. Viimased nädalad on aga lastele koolis enne õppeveerandi lõppu päris rasked ning õhtuti peavad nad enamasti kodus järgmiseks päevaks õppima. Seda rohkem rõõmustas kõiki käsitöösõltlasi, kui nooremad mõnes jõulunädala õpitoas kaasa lõid. Karina Kaarepere kinnitusel olid noored kahel päeval kohal.
“Juba paar aastat tagasi rääkisid naised, et tahaks kangastelgi ja midagi tõsisemat ka teha. Kui Saduküla kool lõpetas tegevuse, avaneski võimalus kooliruumid endale saada. Nüüd on meil kokku neljad teljed. Kangasteljed saime nii, et mõni tõi kodunt, mõni aga leidis tuttavate juurest kasutamata seisvad ning need lubati samuti ära tuua. Meil on ka üks mehhaanik, kes mõnikord mõnd asja kõpitseda aitab.”
Kui Jõgevamaa Koostöökoda tegi kolme riigi ehk Eesti, Läti ja Soome käsitööprojekti Handicraft, liitus Anne Mägisoo. Tema sai nendelt õppereisidelt väga palju oskusi ja kogemusi. Ta tõi ka oma kodunt kangasteljed seltsi ruumi ja on nüüd üks aktiivsemaid kudujaid.
Kingivaru kappidesse ootele
Käsitöösõltlased alustasid lapitehnikaga. Nüüd on proovitud ka palju keerulisemat käsitööd teha. Vaipu on kootud samuti omajagu, jõuludeks sai enamik töid valmis ja teljed seisavad. Palju vaipu on tehtud ka müügiks. Kui Puurmanisse kunagi käsitööpood peaks tulema, siis küllap saaksid Saduküla naised sinna ka oma toodangut müüki anda. “Nii palju nagu Puurmani naistel meil muidugi müügikõlbulikku käsitööd pole, aga me areneme,” lisas Karina Kaarepere.
Ta nentis, et vahel on tõesti vaja mõni väike kingitus kaasa võtta, siis oleks hea oma seltsi kappidest midagi leida.
Vana koolimaja, kus seltsil oma ruumid, püüavad tragid inimesed kenasti korda seada – värvida seinad, korrastada kapid, leida sobivat mööblit, remontida toolid.
Pärast kolmandat adventi koristasid ja kaunistasid nad seltsi ruumid. Järgmisel paaril nädalal aktiivsetel naistel seltsielu jaoks aega ei jätku, sest kodus on pühade eel piisavalt tööd.
i
HELVE LAASIK
