Juba iidsetest aegadest on pärnal olnud meie rahva elus väga oluline koht, mis tänaseks päevaks on kahjuks teenimatult unustusehõlma vajunud. Pärn oli nii püha hiiepuu kui ka oluline tarbepuu maarahva igapäevases kodumajapidamises. Pärna koorealust kihti ehk niint kasutati nii viiskude, mattide kui ka muude majapidamises vajalike tarbeesemete valmistamiseks. Käesoleval ajal teatakse pärna enam pargi- ja alleepuuna, sest liik talub hästi heitgaase ja tahma. Meie metsades moodustavad pärnaenamusega puistud ainult marginaalse osa. Kaunist pärnakultuuri saab vaadata Heimtalis looduse õpperajal.
Kasvab viljakal pinnasel
Harilik pärn on tiheda võraga ning hästiarenenud sügava juurestikuga varjutaluv, külma- ja tormikindel puuliik. Kasvab hästi värsketel ja huumusrikastel liivsavi- ja saviliivmuldadel. Kuna sellised alad on enamasti põlluks muudetud, siis küllap on see ka üheks põhjuseks, miks pärna on meie metsadesse nii vähe alles jäänud. Soostunud muldi pärn ei talu, küll aga talub võrdlemisi hästi põuda. Pärn kasvab tänapäeval salumetsades tavaliselt II rindes või alusmetsana. Noores eas on aeglasekasvuline. Tihedas liituses kasvanud puud on hästilaasuvad. Vana metsa turbe all kipub pärn põõsastuma ning tüvi võtab roomava kuju. Annab rikkalikult kännuvõsu. Õitseb juunis- juulis, viljad (pähklikesed) valmivad septembris-oktoobris ning varisevad kogu talve jooksul.
Kultiveeritakse seemikuna
Pärna saab kultiveerida külvi või istutamise teel. Külvates vilju, peab arvestama hilisemate suuremahuliste hooldustöödega. Kuna pärn on pika puhkeajaga puuliik, siis taimede kasvatamisel tuleb vilju külvieelselt stratifitseerida. Viljad korjatakse sügisel enne lõplikku valmimist, kui kuprad on hallikasrohelised. Peab arvesse võtma, et külv tärkab järgmisel ja enamasti isegi ülejärgmisel aastal. Viljade külvieelseks stratifitseerimiseks võib kasutada erinevaid skeeme. Ühel juhul hoitakse vilju niiskes liivas või turbas 0– +1° C juures 5–7 kuud. Idude tekkimisel kaevatakse viljad lumme või viiakse jääle. Teise stratifitseerimisskeemi kohaselt leotatakse vilju 8–10 päeva vees, siis hoitakse neid 30 päeva temperatuuril +15– +25° C ning edasi 60–90 päeva lume all. Külvil arvestatakse 6–10 g vilju külvirea jooksvale meetrile. Külv kaetakse 15 mm paksuse mullakihiga. Stratifitseeritud viljade külvil peab olema hoolas kastmisega, et külv ei jääks veepuudusse.
Kuna pärn on noores eas aeglasekasvuline, sobivad kultiveerimiseks 2–3 aastased seemikud. Pärn talub hästi ümberistutamist. Kultiveerida soovitatakse 1100–2000 taime hektarile. Istutada sobib seaduga 2×3 m. Põhjanaabrid on pidanud harilikku pärna perspektiivseimaks puuliigiks põllumaade metsastamisel.
Haigused kimbutavad enam linnapuid, kus kasvukeskkond ei ole puhas. Pärnal võib esineda tüvevähki ning tõsine haigus on ka pärna võrsesurm, mis muudab palju linnapuude väljanägemist, sest võras on kasvuperioodil näha kuivanud või kuivamas oksi.
Puit ja mesi
Pärn on tuntud väga hea meetaimena – heal aastal võib hektarisuuruselt pärnapuistult saada kuni 1000 kg mett. Puit on pehme, kerge ja valge ning hästitöödeldav. Seetõttu on leidnud laialdast kasutust tisleri- ja nikerdustöödel.
iii
EDA TETLOV
