Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse näol pole tegemist üksnes muudatuste kogumiga, vaid süsteemse terviktekstiga, mis joonistab välja Eesti põhikoolide ja gümnaasiumide tuleviku. Seaduses on kohti, mis eelmise versiooniga võrreldes muutunud polegi, kuid ka olulisi muudatusi nii õppe sisus kui ka koolikorralduses.
Riigikogul on siin arutamist küllalt, sest suur osa seadusest on esmakordne – nii detailselt pole varem seaduse tasemel reguleeritud ei õppekava, vastustust lapse koolikohustuse täitmise eest ega ka õpetaja õigusi õpilaste korralekutsumisel.
Tegemist on kokkuvõttes olulisima hariduspoliitilise sammuga pärast 1993. aastat, mil kiideti heaks täna kehtiv seadus. Kogu seadus hakkab kehtima 2012./2013. õppeaastast, seega 20 aastat hiljem. See on piisavalt pikk aeg selleks, et teha hariduselus muudatusi.
Õppesisu areneb pidevalt
Esmakordselt avatakse õppekava põhimõtted seaduse tasemel. Seaduseelnõus on isegi tunnijaotusplaan valdkondade kaupa, mille arutamine parlamendis leiab kindlasti laialdast vastukaja. Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad on teineteisest lahutatud, sest mõlemal on erinevad eesmärgid õppesisus.
Esimesel puhul on väga olulised võrdsed võimalused, kõigi individuaalne järeleaitamine ja regionaalselt võrdne kohtlemine. Gümnaasiumiastmes on esmaseks kvaliteet ja valikud ning see, et kõik koolid suudaksid täita õppekava ka maksimaalsel tasemel. Eri taseme õpilastesse tuleb suhtuda ka põhimõtteliselt erinevalt, mis annab võimaluse kasutada algklassides hilisemate kooliastmetega võrreldes erinevaid metoodikaid.
Palju tähelepanu on pühendatud õpilaste koolikohustuse täitmise parandamisele, väljalangevuse vähendamisele ja hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisele. Koolikohustuse mõistet täpsustatakse, põhjendamata puudumiste korral on konkreetne menetluskord, kuidas peavad käituma kool, omavalitsus ja muidugi perekond. Õpilasega saab rohkem tegeleda, kui klassid on mõistliku suurusega – seda eriti põhikoolis. Kui kehtiva seaduse järgi on omavalitsustel eriotsusega võimalik lubatud täituvusnormi ( 24 õpilast klassis) „lõpmatuseni“ ületada, siis nüüd fikseeritakse erandjuhtude diapasooniks 24-26 õpilast klassis.
Veel tahan rõhutada vägivalla ja koolikiusamise ennetamise järelevalvet koolis. Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimalusel selliselt, et see ei soodustaks õpilastele ja töötajatele vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade tekkimist. Esimest korda on põhjalikult välja toodud mõjutusmeetmete rakendamine õpilaste suhtes.
Eesmärgiga julgustada õpilasi käituma kooli kodukorra kohaselt ja teistest lugu pidama, võib koolis rakendada kirjalikku noomitust, õppetunnist eemaldamist koos kohustusega saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused, pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustust, vanema koolikutsumist õpilase käitumise arutamiseks, õpilasega tema käitumise arutamist direktori asetäitja või direktori juures jne. Loetelu on kaunis pikk, aga kõigile, kes on kunagi koolis käinud, tuleb mõnigi asi tuttav ette. Õpetajad saavad nüüd kindlust, milliseid samme nad võivad astuda – seega lõpeb vahepealne määramatus.
Koolivõrk muutub
Kõige rohkem on uue seaduse puhul vastukaja leidnud haridussüsteemi ümberkorraldamise sätted, mis on tingitud eelkõige õpilaste arvu vähenemisest kõikjal Eestis.
Ükski samm ei ole ette võetud selleks, et õilistada vormi, st kooli kui asutust, vaid ikka õppe sisulistest vajadustest lähtudes. Kui rääkisin põhikooli ja gümnaasiumi erinevatest eesmärkidest, siis vastavalt on ka koolivõrk ja kooliastmete erinev asend selles läbi mõeldud ja tasakaalustatult planeeritud.
Luuakse võimalus üldhariduskooli ja huvikooli omavahel ühendamiseks. Mitte ainult ainetunnid ei ole haridus, vaid tegelikult on hariduse komponendid ka hingeharidus ja aktiivne tunniväline tegevus. Paljudes paikades on üldhariduskoolid ainsad, kus neid funktsioone täita, sest huvikooli kõikjal pole.
Kui põhikool ja gümnaasium enam kokku ei kuulu, siis muutuvad põhikooli astumise tingimused. Ei ole ju enam põhjust korraldada esimesse klassi, s.t. põhikooli astujatele katseid. Omavalitsus määrab igale õpilasele elukohajärgse kooli, kus laps peab koha saama. Kui vanemad soovivad valida mõne muu kooli, on ka see vabade kohtade olemasolul võimalik. Kui valitsuse otsusega on lubatud erandlikult põhikooli ja gümnaasiumi jätkumine koos, näiteks juhtudel, kui kooli õppekavas algab mõne aine õpetamine võrreldes riiklikus õppekavas ettenähtuga varem, võib seal ka õpilaste kooliküpsust kontrollida.
Põhikoolid kõikjal, gümnaasiume vähem
Eesti eesmärk on hoida üleriigilist põhikoolide võrku. Et tugevaid põhikoole oleks võimalik pidada ka väiksemates kohtades, oleme muutnud rahastamismudelit soodsamaks põhikoolidele, kus klassis 10-17 õpilast. Et vallad saaksid koolipidamisele panustada, kaob järgmisest aastast ära omavalitsuste vaheline tasaarveldus põhikooli õpilaste eest, kes käivad teise omavalitsuse koolis. Kui vallal on põhikool olemas, ei ole vaja teiste koolide kütet, valgustamist jms. enam kinni maksta. Pangu vald see raha ikka oma kooli arendamisse – linn võidab sinna tulnud õpilase pealt pearaha ju niikuinii.
Gümnaasiumi astumisel on tulevikus sisseastumisnõuded, mis nähakse ette üleriigiliselt. Iga kool võib vastavalt oma spetsiifikale korraldada ka täiendavaid katseid. Kuna kõigil gümnaasiumidel on õigus kujundada oma õppesuundi, soovitan põhikoolilõpetajatel mõelda, mida tegelikult õppida tahetakse. Lihtsalt vooluga kaasa minna ei ole alati õige ja toob hiljem pettumuse. On maakondi, kus üle viiendiku gümnaasiumi astunutest on sealt hiljem välja langenud.
Põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamisel võivad alates 2012./2013. õppeaastast jätkata peamiselt n-ö puhtad gümnaasiumid. Neis on aineõpetajate koormuse ja õpilaste piisavate valikute tagamiseks piisav arv klassikomplekte, st vähemalt kolm paralleeli. Miks ei võiks igas maakonnakeskuses olla tänase Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumiga võrreldav kool? Maakonn keskusest kaugemal saab erandkorras säilitada ka väiksemaid regionaalgümnaasiume, mille ülalpidamiseks määrab valitsus mitmest omavalitsusest koosnevad gümnaasiumipiirkonnad.
Kuna õpilasi kaotavad ka kutsekoolid, on mõnel pool tarvidus gümnaasium ja kutsekool omavahel liita. Seadusega luuakse selline võimalus, nii et osa õpilasi õpib gümnaasiumi, osa aga kutsekooli õppekava järgi. Nii säilivad mõlemad võimalused kohtades, kus eraldi koolide pidamine on muutunud raskeks.
Jõgevamaa võimalused
Jõgeva maakonna üldhariduskoolides oli 2000./2001. õppeaastal 6250 õpilast, neist ligi 800 gümnaasiumiastmes. Täna on Jõgevamaal ligi 4300 õpilast, neist 850 õpib gümnaasiumis. Statistikale tuginedes väheneb õpilaste arv järgneva kolme aasta jooksul Jõgevamaal umbes 15 protsenti, sealjuures gümnaasiumiõpilaste arv langeb lähema kolme aasta jooksul kolmandiku võrra. Jõgeva, Põltsamaa ning Mustvee eesti ja vene õppekeelega koolide ühendamisel on kindlasti mõttekas asutada puhas gümnaasium.
Koolikohustuse iga tõuseb seaduseelnõu järgi 18. eluaastani. Peame tagama, et lapsed ei satuks tööjõuturule liiga vara ja ette valmistamata. Sellega anname märguande, et haridustee ei pea lõppema põhikooliga. Seda tasakaalustab muudatus, mille kohaselt on tulevikus täiskasvanute gümnaasiumidel võimalik õpetada alles koolikohustuslikus eas olevaid noori. Praegu see võimalus puudub. Nii ei lange korduvalt istuma jäänud noorte õpetamise koormus liiga kaua tavapõhikoolile, vaid nendega hakkavad tegelema täiskasvanutele mõeldud koolid, kus keskkond selleks sobivam.
Põhimõttelised muudatused nii õppetöö korralduses kui ka sisus suudame ellu viia aga üksnes siis, kui toetame neid, kellest edu sõltub – Eesti kooli ja meie õpetajaid. Kõik sõltub sellest, kas me tähtsustame piisavalt kooli, kas õpetajad ja koolijuhid, kes peavad tegelikult suutma nende muudatustega kaasa tulla, tunnevad, et nad on piisavalt esile tõstetud ja nende amet väärtustatud. Selle tunnustuse pealt ei tohi me kokku hoida.
iii
TÕNIS LUKAS, haridus- ja teadusminister
