Tormalaste kodupaigaloolis-isamaaline almanahhi kirjastamise traditsioon sai alguse sõjaeelse iseseisvusaja lõpul. 1939 ilmus Võidupühaks almanahh nimega “Torma Album” I. Kahe aasta pärast – Võidupühaks 1941 taheti avaldada albumi teine number. See olnuks pühendatud C. R. Jakobsoni 100. sünniaastapäevale.
Esimese albumi faksiimileväljaanne
1940. aastal alanud Nõukogude okupatsioon tegi selle võimatuks. Vähe sellest, ilmunud “Torma Album” I kuulus hävitamisele ja taastatud iseseisvusajani säilisid vaid vähesed eksemplarid. Torma vallavalitsus ja loodud Tormalaste Kodupaigaühendus taastasid väärt traditsiooni – kõigepealt tegime lugejale kättesaadavaks “Torma Album” I faksiimileväljaandena ja jätkasime siis kodupaiga ajalugu ja tänapäeva käsitlevate almanahhide ilmutamist.
Ühte valda ja kihelkonda käsitlev mahukas korduvväljaanne on ainulaadne kogu Eestis. Autoriteks on lisaks kodupaigauurijatele ja omavalitsusjuhtidele ka paljud teadlased, nagu näiteks Ott Kurs, Helgi Vihma, Indrek Jürjo, Tõnis Parksepp, Valdek Pall. Suuri teeneid on põhikoostajal Endel Laulul, kes praegu ja juba pikemat aega viibib kahjuks haigevoodis. Ka väljaanded ise omavad teaduslikku ja isegi entsüklopeedilist väärtust, sest sisaldavad süstematiseeritud registreid, viiteid algallikatele ja teemaga seotud kirjandusele.
Kirik ja kool
Eesti keeles on üks ilus sõna – õpetaja – ja kõige üldisemalt ning läbi aegade võttes on neid kaks – kirikuõpetaja ja kooliõpetaja. “Torma album” VI esikaanel on kirik ja tagakaanel kool, ja see ei ole juhuslik. Need sümbolid tähistavad ühtlasi selle väljaande põhiteemasid ehk kokkuvõtvalt – haridust.
Kui me mõtleme hariduse all oskuste, vilumuste ja tarkuse edasiandmist põlvest põlve, siis on meie rahva haridus niisama vana nagu meie rahvas ise. Juba esimesel aastatuhandel ei lootnud siinne rahvas ainult looduse andidele, vaid haris maad, mis annab tunnistust omandatud oskustest ja kultuurist.
Kooliharidusest saame rääkida juba alates 13. sajandist, esialgu küll linnades, kus koolid asutati kirikute ja kloostrite juurde ja saksakeelset haridust anti tulevastele vaimulikele. Oluliseks etapiks on dominiiklaste kloostri asutamine 1229. aastal ja hiljem, 1244, kooli rajamine. Munkade hulgas oli ka eestlasi ja kloostri kirikus peeti aeg-ajalt eestikeelseid jumalateenistusi. Mõnevõrra laiemalt aga mõjutasid eestlaste vaimuelu kloostris õpetust saanud mungad, kes liikusid ka maal, levitades eesti keeles nii katoliku usku kui ka ilmalikus elus kasulikke teadmisi.
Tuletab meelde kiriku osa hariduses
Põlisrahva esimesed hariduse alged hakkasid tekkima alles pärast reformatsiooni. Luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni ja seega vajas see ka koole, kus sai ja tuli õppida nii kirja- kui ka jumalasõna. Nii pani reformatsioon aluse põlisrahvakeelsele kooliharidusele.
1625. aastaks oli Rootsi ülemvõimu all kogu mandri-Eesti ala ning ka kiriku- ja koolikorraldus hakkas käima Rootsi seaduste järgi.
Miks sellest siin nii pikalt? Aga seepärast et tihtilugu kiputakse kiriku osa hariduse kujunemisel unustama. “Torma Album” VI aitab seda meelde tuletada.
Kui tihedalt oli hariduse võimaldamine seotud kirikuga Rootsi ajal ja edaspidi ja missugune osa oli kirikuõpetajatel Torma kihelkonnas, sellest saame pikemalt lugeda Ylo M. Pärniku, Indrek Jürjo ja Anne Schasmini artiklitest.
Ühiskonnas toimuvast on oluline aru saada
Kõik see on olnud, kooli ja hariduse ajaloo kohta on ilmunud üksikasjalikke uurimusi ja üldistavaid käsitlusi, aga mis saab edasi. Kui ka “ Torma album” VI algusosa pühendab nii palju ruumi haridusele möödunud aegadel, siis kuidas saaksime mööda minna praegusest ajast?
Juba 2007. aastal Endel Laulu albumi artiklis kirjapandu teeb murelikuks, vahepealsetel aastatel on haridustemaatika päevakajalisus meile kõigile teadaolevalt oluliselt suurenenud. Mida on andnud arvukad meediaarutelud? Arvamusi on palju, seisukohad on vastandlikud. Kooli roll ei ole vähenenud, haridussüsteemis on tal oluline koht, süsteemsetel nüüdisaegsetel õppeprogrammidel on oluline osa, teadlikul ja internetikriitilisel lapsevanemal on haridust võimalik täiendada endal ja suunata ka last harivatele, sh multimodaalsete tekstide oskuslikule valikule, aga haridus ei koosne ainult teadmistest.
Nüüdisajal on äärmiselt oluline aru saada ühiskonnas toimivatest seostest, põhjustest, lisaks teadmistele on vaja kogemusi, mõista inimesi enda ümber, nende vajadusi. Kas Eesti haridussüsteem on praegusele ajale jalgu jäänud? Kas peame tõdema, et elanikkond ei ole küllalt haritud, informeeritud ega kogenud selleks, et eraldada tõelisi tegijaid, tegutsemise näitlejaid ja pidurdajaid? Võib-olla oleme hoopis valesti informeeritud, mis osa on olnud ajakirjandusel?
Õppima peab läbi terve elu
Üks asi on tõesti tühipaljas nurisemine ja virisemine, teine esitada iseendale neid küsimusi, ja püüda leida vastuseid miks nii või teistsugune olukord on tekkinud ja mida mina saan olukorra parandamiseks ära teha. Eriti oluline on nende küsimuste analüüsimine valimiste eel, sest sellega määrame ära edaspidised otsustajad. Kui albumi eelviimases artiklis oli humoristlikke vihjed Torma elu pahupoolele minevikust, siis mina tahaksin juhtida tähelepanu “veel meil esinevatele üksikutele kitsaskohtadele hariduselus”.
Aga tõsisemalt võttes – kõigi meie, eriti aga uue põlvkonna haridusest ja haritusest sõltub Eesti riigi ja tema rahva püsimajäämine.
“Kool peab andma võime õppida läbi elu. Iga hetk võib olla õpetusliku väärtusega. Haridus ei ole fenomen, mida saab anda või võtta, osta või müüa. Haridus on ühiskonna ja kultuuri funktsioon, objektiivne kaassõltuvus süsteemist, kus elame.
Masendav on seis siis, kui inimesel jääb vajaka alusharidusest, mida omandatakse enne kooli – see on tähtsaim osa haridusest üldse. Emakeel, mina ja meie, ilus ja inetu, kohane ja kohatu, suhtlemine, see peab olema selge enne kooli,” on öelnud sotsiaalteadlane professor Ülo Vooglaid.
Aga mul on hea meel, et Tormas on tegusad nii kirik kui ka kool, ja tegus on ka põllumajandusühistu, sest edukas künd sõna ja sulega eeldab edukat kündi ka adra taga.
i
REIN ARO, tormalaste kodupaigaühenduse juhatuse liige, üks Torma albumite toimetajaid ja kujundaja
