Sügisel on paljudes Eestimaa kodudes ikka kapsaid sisse tehtud, kuid seda vaeva ei taha paljud perenaised enam ise näha. Siin tuleb appi toiduainetetööstus, sellepärast on ka Põltsamaa Felixis kapsategu jälle täies hoos.
Tänavu töödeldakse Felixi tootmisliinidel umbes 300 tonni kapsast, millest valmistatakse ligi 400 000 purki hoidiseid. Nii kapsa, kastmete, mahla kui ka veini tootmine käib tehases praegu kahes vahetuses. Enne kapsategu tuli joon alla tõmmata kõrvitsa konserveerimisele, sest kahe nii töömahuka tootega pole paralleelselt tegelda võimalik.
“Osaliselt vajame kapsa sissetegemiseks ka samu seadmeid, mida kõrvitsa töötlemiseks kasutasime. Samuti oli osa praegu kapsa sissetegemisega seotud inimestest mõne nädala eest veel kõrvitsaga ametis,” rääkis Felixi turundusdirektor Marek Viilol.
Toomistsükkel peab olema hoolikalt läbi mõeldud, sest kui kapsas on teatud tasemeni hapendatud, tuleb see kohe purkidesse panna. Kõrvitsa töötlemisel tuleb arvestada selle põllusaaduse külmakartlikkusega, järelikult tuleb sellega tegelemine lõpetada enne külmade saabumist.
Felixi tootmisliinidel töödeldav kapsas, nagu ka kõrvits, on varutud Eestimaa põllupidajatelt.
Felixi tootmisjuhi Margus Jõesaare sõnul pandi esimene kapsapartii tänavu hapnema juba 31. augustil ja kui kõrvitsa töötlemisele vahe sisse tuli, pandi nädala jooksul purkidesse praekapsas.
Traditsioonilise retsepti järgi
Teisipäeval valmistati Felixi tootmisliinidel hapukapsast pohlade ja rõõsa koorega. “See on jõulupühade eel meie kõige suuremahulisem kapsatoode,” lausus Felixi turundusdirektor Marek Viilol. Pohlade ja rõõsa koorega maitsestatud hapukapsast valmistatakse Felixis juba kolmandat aastat. Turundusjuhi sõnul on seda toodet tänavu parendatud sel moel, et jäeti ära maitsetugevdaja E261.
“Nii heale tootele ei ole vaja maitset lisanditega juurde anda,” tõdes Viilol. Lisaks hapukapsale valmistatakse Felixis veel praekapsast ja traditsioonilist eesti rahvusrooga mulgi kapsast. Praekapsast valmistatakse siin peaaegu muutumatu retsepti järgi juba väga pikki aastaid. “Samasuguse retsepti järgi valmistati praekapsast praeguse ettevõtte eelkäija Põltsamaa Põllumajanduskombinaadi tootmisliinidel,” rääkis Viilol. Loomulikult on vahepeal muutunud toote pakendid ja väljanägemine, ent põhimaitse on täpselt niisugune nagu mitukümmend aastat tagasi.
Palju käsitsitööd
Kapsas vajab võrreldes mitmete muude aia- ja põllusaadustega rohkem käsitsitööd. Kapsategu peaks jätkuma veel vähemalt paari nädala jooksul. Sel määral tööjõudu ei vajata ei veini, mahla ega suppide valmistamiseks. Ehkki 2002. aasta marjasaagist kääritatud ja tänavu villitavatele Põltsamaa Tõmmu pudelitele kleebitakse sildid käsitsi ja samuti korgitakse need pudelid käsitsi.
“Kõik need tänavu villitavad 10 000 pudelit Põltsamaa Tõmmu veini käisid meie töötajate nobedate käte vahelt läbi,” rääkis Viilol. Kui kapsa sissetegemine lõpeb, asutakse Felixis suppe valmistama. Ettevõtte turundusjuhile teeb heameelt, et kõik Felixis valmistatavad kapsatoidud jõuavad 100 protsendi ulatuses Eesti tarbijateni.
Felixi turundusdirektori sõnul peavad hapukapsast lugu rohkem Põhjamaade inimesed. Vähemal määral süüakse hapukapsast ka Lätis, kuid seal on pole harjutud kapsast purkides ostma. Eesti tarbija on aga harjunud, et kapsa saab purgis osta ja kodus kiiresti üles soojendada.
i
TOOMAS REINPÕLD
