Hapukapsas on toekas ja ehe eesti toit. Palamuse Amatöörteatri möödunud laupäeval esietendunud lavastus “Paunvere” on toekas suutäis ehedat ja natuke vanamoodulist eestipärast teatrit. Vähe sellest: etenduse ajal süüakse laval ehtsat hapukapsastega seapraadi, nii et esimestesse ridadesse tühja kõhuga istuda ei maksa: Pavlovi refleks hakkab kohe tööle.
Palamuse publikule oli möödunud laupäev pidupäev: kohaliku näiteseltskonna teatritegemised lähevad siinsele rahvale vägagi korda. Ja kus need ei läheks, eriti kui lavale tuuakse veel omakandi kirjaniku tükk. Ja “Paunvere” ongi Palamuselt võrsunud Oskar Lutsu poolt kirjutatud ning täpselt sada aastat tagasi siisamas toimunust inspireeritud. Mida veel tahta!
Et naised seekord meesrolle ja mehed naisrolle mängisid, tekitas elevuse saalis juba ainuüksi iga järgmise tegelase lavale ilmumine. Kes tunti kohe ära, kes oli nii hästi ära grimeeritud, et pani publiku tükiks ajaks kukalt sügama, et kes pagan see siis nüüd veel on. Kõige raskem oli ilmselt ära tunda lopsaka habeme taha varjunud Viive Likki. Üleüldine äratundmiskahin käis läbi saali alles siis, kui ta suu lahti tegi: seda häält juba kellegi teise omaga segamini ei aja!
Kui esimeses vaatuses kippus mõni stseen veel logisema ja venima, siis teises vaatuses, kus osalisi juba vähem, hakati tempot tasapisi üles kerima, et kolmandas vaatuses täistuuridega lõpplahenduseni välja põrutada. Eriti hästi oli mängitud stseen, kus vanad vihavaenlased proua Ärak (Jaanus Järs) ja kaupmees Reenus (Laile Sukk) tänu väikesele arusaamatusele ära lepivad: seal käib osaliste vahel väga täpne repliikide pingpong.
Jaanus Järs on muidugi terve lavastuse mootor: tema proua Ärak on jõuline ja impulsiivne tegelane, kelle puhul ei teki kahtlustki, et ta tervet pritsimeeste seltsi oma “põllepaelte” otsas hoida ning geniaalseid intriige sepitseda suudab. Riho Jaanuska preili Lydia Ärakuna näib esmapilgul malbe, ent juba suhetes oma austaja, kooliõpetaja Rähniga ilmneb, et tegelikult pole tütar sugugi emast kehvem manipulaator. Kuni lõpuks tütar ema ülegi kavaldab.
Uued üllatajad
Kui Jaanus Järsi, Laile Suka ja Riho Jaanuska puhul saab kasutada traditsioonilist väljendust “esinesid oma tuntud headuses”, siis mõnede päris uute lavanägude puhul tuleks öelda: “esinesid üllatavas headuses”. Päris mahukates Rähni ning Paul Saaveli rollides üles astunud Merike Olgo ja Ene Ojaperve puhul kehtib see karvapealt. Äraku-proua sabarakku hr Freibergi värvikalt kehastanud Terje Kärmase puhul ei sobi siiski ka see väljend, sest viimasel ajal pole teda lavalaudadel küll näha olnud, ent pikema mäluga palamuslastele pole tema näitlejavõimed sugugi teadmata.
Rohkem lava-aega saanutest väärib märkimist veel Kalle Jürgens vanapiigast preili Jurkatami rollis (no jälle tuntud headuses, kuidas muidu!), Sirje Kiis hr Steinbergi rollis, Vassilissa Anaškina hr Äraku rollis (väike aktsent lisas tema puhul karakterile vürtsi juurde) ja Helmut Nigulas teenija Liisa rollis. Viimane tegi pool rolli ära ükspäinis oma tip-tip-tip üle lava jooksmisega, mis iga kord saalis naerupahvaku vallandas. Alla Makkari, Anne Küti, Marika Meruski ja Raimo Kägo täita olid seekord mõnevõrra väiksemad rollid, aga need täitsid nad see-eest hästi.
Nii et kui paar sügavamat mäluauku välja arvata, siis läks esietendus üldiselt kenasti. Loodetavasti saab järgmiste etendustega vunki juurde ka esimese vaatuse võidupeo (seda peeti hr Äraku pritsimeeste seltsi esimeheks valimise puhul) stseen, mida saadi proovide käigus suhteliselt vähe harjutada, sest neid kordi, mil kõik tosinkond pidulist kohal oleksid olnud, jäi napiks. Samas oli just teine rahvarohkem stseen — karskusseltsi asutamise koosoleku nurjaajamine Ärakute ja nende kaaskonna poolt teises vaatuses — see, mis esietenduse tõeliselt käima tõmbas.
Publik oli rahul
Pärast esietendust polnud publik ei lavastaja Valdi Reinase, kunstnik-kostümeerija-grimeerija Janne Vaabla ega näitlejate töö kiitmisega kitsi.
iii
“Muidu mulle komöödiad ei meeldi, aga kui oma rahvas mängib, siis vaatan hea meelega,” ütles vastne Palamuse valla aukodanik, elupõline pedagoog Vaike Soodla. Palamuse Gümnaasiumi õpetaja Lea Isotamm aga jagas oma üllatust kolleeg Merike Olgo rollisoorituse üle: “Merike on koolis nii tagasihoidlik inimene, et teda pole õieti kuulda ega näha. Ja nüüd mängib laval sellise suure rolli!”
iii
Pikka hingetõmbeaega “Paunvere” trupp pärast esietendust endale lubada ei saa, sest juba homme kell 19 antakse värske tükiga etendus Jõgeva kultuurikeskuses. Küsimusele, kas Palamuse Amatöörteater jätkab publiku kulinaarset terroriseerimist ehk ehtsa prae söömist võidupeo stseenis või oli see ainult esietenduse eriprojekt, vastas lavastaja Valdi Reinas, et praadi hakatakse sööma ka järgmistel etendustel. Valmis tehakse see Luua baaris Auul. Ja meil olla veel majanduslangus!
Nii et kes tahab näha, kuidas mehed sada aastat tagasi naiste põllepaeltesse takerdusid ning kuidas võimumängurid aatemehed auti mängisid (ega tänapäeval seda ju ei juhtu!), söögu kõht kenasti täis ja tulgu “Paunveret” vaatama.iii
RIINA MÄGI
