Eile avaldas Hansabank Markets Baltikumi uue majandusülevaate, milles on oodatust oluliselt paremate majandusarengute tõttu muudetud Eesti ja Läti majandusprognoose, kuid Leedu majanduskasvu ootused on jäänud enam-vähem endiseks.
2005. aasta osutus Eesti, Läti ja Leedu majandustele väga heaks. Läti majanduskasv ulatus meie hinnangul umbes 10,5%ni ja Eesti oma 9,5%ni ? need ootused paranesid oluliselt peale eriti tugevaks osutunud II ja III kvartali tulemuste avaldamist. Majandusarengud Leedus on pakkunud vähem üllatusi ? esialgsetel andmetel ulatus majanduskasv seal 7,2%ni (meie prognoos 6,8%).
Tugevad tulemused tõid kaasa meiepoolse prognooside tõusu selleks aastaks nii Eestis (8,4%) kui ka Lätis (8%); Leedu prognoos jäi endiseks (6,5%).
Eesti ja Läti tugev majanduskasv põhines nii kodumaise kui ka välisnõudluse kiirel kasvul. Mõlemas riigis ulatus kaubaekspordi kasv 30% kanti. Kuid tugev eksport ja kiiresti kasvav sisenõudlus suurendasid ka importi, eriti kiiresti kippus kasvama teenuste import. Sel põhjusel on meie jooksev- ja kapitalikonto puudujäägi prognoos 2005. aastaks halvenenud ? Eestile ootame umbes 10,2%st puudujääki SKP suhtes ja Lätile 10,3%st puudujääki (varem 8,7% ja 9,8%). Siiski usume, et jooksevkonto puudujäägi vähenemine jätkub ning seega ulatub jooksev- ja kapitalikonto puudujääk sel aastal Eestis 7,8% ja Lätis 8,8%ni SKPst. Leedu osas pole meie ootused muutunud ? endiselt on oodata seal jooksevkonto puudujäägi kasvu: 2005. aastal 8%ni ja 2006. aastal 8,5%ni SKPst.
Majanduskasvu jaoks on sisenõudlus, eriti majapidamiste tarbimine, olnud väga oluline. Vähenev tööpuudus ja kiiresti kasvavad tulud on suurendanud tarbijate kindlustunnet; madalad intressid ja majanduse head kasvuvõimalused tulevikus on ergutanud majapidamisi laenu võtma ja panku laenu andma. See on omakorda toonud kaasa kasvu väga paljudes ettevõtmistes alates kinnisvarateenustest ja ehitusest ning lõpetades mööbli ja vaipade müüjatega.
ELi struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide mõju siinsetele majandustele hakkab järjest enam ilmnema ? kuigi tegelikud rahaeraldised ELi eelarvest on senini olnud suhteliselt tagasihoidlikud ning tegevus on põhiliselt keskendunud projektide ettevalmistamisele, on juba isegi see toonud kaasa investeerimisaktiivsuse kasvu. 2006. aastal ootame ELi rahaliste vahendite tegelikku majandusse jõudmise olulist kasvu, mis peaks märkimisväärselt kindlustama arenguid tulevikus.
Kõige problemaatilisemaks valdkonnaks kolmes riigis on hinnatõus, mis ohustab euro kasutuselevõtmise plaane Eestis ja Leedus (1. jaanuar 2007), aga ka Lätis (1. jaanuar 2008).
Maris Lauri
Hansabank Marketsi makroanalüütik
