Esmaspäeval külastas Jõgevamaal visiidil olnud sotsiaalminister Hanno Pevkur Jõgeva haiglat, töötukassat, pensioniametit ja sotsiaalmaja, käis Siimusti lastekodus ja Võisiku hooldekodus ja andis ka Vooremaale intervjuu.
Olete juba käinud samasugustel visiitidel mitmes teises maakonnas. Millised muljed on jäänud Jõgevamaalt, olete siin ju esimest korda ministrina?
Suurem osa maakondi on külastatud, käimata on veel Viljandimaa ja Valgamaa. Kuigi ministrina olen siin esmakordselt, pole Jõgevamaa mulle sugugi tundmata, mu vanemad elavad naabermaakonnas ja ma külastan Jõgevamaad ikka aeg-ajalt.
Ministrina on muljed positiivsed. Eriti hea meel on mul selle üle, et töötukassa viimaste kuude trend näitab, et sama palju, kui uusi töötuid registreeritakse, läheb ka inimesi arvelt ära. See tähendab, et registreeritud töötuse number pole oluliselt kasvanud ja uue töölepinguseaduse mõju pole olnud nii hirmus, kui arvati.
Millised teemad tõstatusid Jõgeva haiglas?
Just Jõgeva haigla on koht, kuhu nii Jõgeva linnal kui ka Jõgeva maakonnal tasub oma pilk pöörata. Ma sain haiglajuhilt kinnituse, et nad taotlevad Jõgevamaale ette nähtud euroraha, mida on hooldusravi meetmest võimalik saada. Kokku oleks seda võimalik taotleda üle 17 miljoni krooni. Haiglajuhi hinnangul tuleb haiglal taotleda umbes 12 miljonit krooni. Taotlus on esitatud, 5-6 nädalaga saame teada, kas raha tuleb või mitte, aga ma julgen ennustada, et kui taotlus on korrektne, see raha tuleb.
Jõgevamaad tervikuna silmas pidades võiks selle summa taotlejaid olla isegi kolm, sest hooldusravi tegevusloaga haiglad on ka Põltsamaal ja Mustvees. Aga veelkord rõhutan üle, et Jõgeva haigla, kui taotlus esitusnõuetele vastab ja igati korrektselt vormistatud on, selle euroraha ka saab. Nii et haigla poolt on oodata positiivsemaid noote, kui seda pikka aega on olnud. See on minu jaoks oluline, sest hooldusraviteenus on Eestis tõusva trendiga raviteenus.
Olete teel Võisiku hooldekodusse. Milliseid sõnumeid viite sinna ja kas vastab tõele, et viimasel ajal võetakse rahanappuse tõttu vanu inimesi hooldekodudest ära?
Võisiku puhul on tegemist erihoolekande teenusega ja seal pole lähiajal suuri muudatusi oodata, välja arvatud see, et teenust muudetakse võimalusi mööda üha kaasaegsemaks. Oleme üle minemas peremaja tüüpi hooldusteenusele ja loodetavasti saavad ka Võisiku elanikud mõne aja möödudes endale uued kaasagsed peremajad.
Rahanappusest rääkides tuleb tõesti tõdeda, et sissetulekute vähenemisega ja tööpuuduse suurenemisega on inimestel väga raske hoida vanemat või vanavanemat hooldekodus. See on koht, kust püütakse kulutusi vähendada, hoides abivajajat kodus ning leides võimaluse teda ise hooldada.
Kellel on Eestis praegu raskem, kas noortel või vanadel, ja kas on üldse õige neid vastandada?
Ei ole õige vastandada. Oleme viimasel ajal pidanud tegema valusaid otsuseid väga paljude ühiskonnaliikmete suhtes. Kogu riik on ju rahalises mõttes kehvemas seisus, kui me olime aasta või kaks tagasi.
Töötavale inimesele on langenud kindlasti suur koormus. Tööpuuduse järsk suurenemine tõi kaasa töötukindlustusmakse tõusu. Haigushüvitiste määramine on muutunud ja seegi mõjutab meie töötavaid inimesi üsna palju. Samuti tõusis käibemaks, aga see on õnneks igapäevaseid poeoste vähem mõjutanud ja hinnad tervikuna on pigem langenud. Need on rasked valikud, kuid valitsus pidas õigeks pensione ja peretoetusi (sh vanemahüvitist) mitte vähendada, sest just lastele ja eakatele tuleb kriisis tagada esmajärjekorras toimetulek ning tänasel valitususel pole kindlasti plaanis ka tulevikus pensione vähendada.
Kas eriti raskel ajal poleks tarvis sotsiaalmaja kliente rohkem selekteerida, et mitte liiga palju kulutada nende peale, kes on valinud elustiiliks teiste seljas sõitmise?
Jõgeva sotsiaalmajas me kuulsime, et kaks inimest — mees ja naine, kes on üks pere —, on jalule aidatud. Üks neist on leidnud juba töö ja teine käib koolitusel. Ma usun, et alkoholi liigtarvitamise küüsis olnud inimeste või muidu elu hammasrataste vahele jäänute elule tagasi toomine on vajalik ka raskel ajal, sest Eesti on nii väike, et iga inimene on meile tähtis. Neile, kes abi vajavad, tuleb seda anda.
Jõgevamaal tegeletakse ka tööharjutusega, samuti on tööpraktika, mida saab läbi töötukassa. Samuti on vajalikud turvatoad. Hiljuti veetis noor naisterahvas lastega mõned ööd Jõgeva sotsiaalmajas, et elu järjele tagasi saada. Inimesi on vaja aidata, see on nii linna kui riigi ülesanne.
Kuidas on tekkinud arvamus, et Reformierakonnal pole erilist huvi sotsiaalteemade vastu? Kas see vastab tõele? Olete sotsiaalminister, kuid Teil on hoopis juristiharidus, miks nii?
Iga erakond, kes Eestis tahab poliitilisel maastikul figureerida, peab olema tugev igas valdkonnas. Reformierakonnas on iga valdkonna spetsialiste ja mina sain sotsiaalministriks, sest peaminister tegi mulle selle ettepaneku. See, et mul pole sellel alal eriharidust, ei tähenda, et ma selles valdkonnas hakkama ei saaks või ei teaks, mis toimub. Kindlasti on vaja head meeskonda, aga oluline on ka ise aduda, kuidas inimesi aidata. Ka minu eelnevad töökogemused on olnud paljuski ja otseselt sotsiaalvaldkonnaga seotud. Sotsiaalvaldkond tähendab eelkõige tegelemist inimesega ja tema muredega. Tuleb osata kuulata ja teha õigeid valikuid. Loodan, et saame koos ministeeriumiga sellega kenasti hakkama.
Jõgeva on üks neist omavalitsustest, kus Reformierakond on võimul. Mis on Jõgeval sellest kasu ja mis kasu on erakonnal Jõgevast?
Linnakodanik, mitte minister peab olema see, kes hindab, kuidas Jõgeva Viktor Svjatõsevi ja Kalmer Lainiga rahul on. Jõgeva näeb ise seda iga päev, kuidas olukord muutunud on. Alles oli Jõgeval võidupüha paraad, kohe valmib Jõgeva bussijaam. Jõgeva haigla toetuseks on linn panustanud igal aastal lisaks riiklikele vahenditele inventari otsmiseks sadu tuhandeid. Ka sotsiaalsektorisse suunatud investeeringud on olnud märkimisväärsed.
Jõgeva on väga kena ja vahva linn, kogu Jõgevamaa on fantastiline, alates Palamuse koolimuuseumist kuni küüslaugufestivalini. Jõgevamaal ja Jõgeval on Eestile palju pakkuda.
iii
JAANIKA KRESSA
