Uus ortodontiakeskus asub nüüd Tartus raudteejaama vahetus läheduses, aadressil Kuperjanovi 70. Kuigi ortodontia on hammaste üldise korrashoiu, proteesimise ja kirurgia kõrval vaid üks hambaravi liike, on väga oluline, et noored patsiendid jõuaksid tohtrite juurde õigel ajal.
Haigekassa tasub laste ravi osade diagnooside puhul
“Me ei pane liiga varakult lastele breketeid, sest hammaste puhastamine on siis palju raskem. Kindlasti tuleks aga kasuks, kui vanemad pöörduksid oma võsukestega ortodontiakeskusse kohe, kui raviarst leiab, et see on vajalik. Mõnikord jätame me väikese patsiendi esialgu vaid jälgimisele, rääkides nende vanematele, millised on tulevased ravivõimalused,? selgitab ortodont Raul Varul.
Tema kolleegi Triin Jagomägi sõnul tuleb elus aga mitte just väga harva ette ka niisuguseid olukordi, kus vastuvõtule tuleb ulatusliku hambumusanomaaliaga noor inimene, kellel on kasvuperiood juba läbi. Tohtreil jääb siis üle vaid ohata, et kui ta oleks tulnud paar aastat varem, oleks ka ravi olnud hoopis teistsugune.
Täiskasvanud moodustavad aga praegu patsientide üldarvust kuni 40 protsenti. Loomulikult saab selliste probleemide puhul aidata ka täiskasvanuid, kuid see ravi on sageli teistsugune, rääkimata sellest, et kuni 19-aastasele patsiendile maksab haigekassa kuue diagnoosi puhul ravi kinni ja Eesti Ortodontide Selts tegeleb ka uute taotlustega, et saada Haigekassa teenuste nimekirja veel teisigi tõsiseid hambumusdiagnoose.
Tegemist on tsivilisatsiooni haigusega
Miks üldse tekivad hambumusanomaaliad, sellele polegi selget vastust. Doktor Triin Jagomägi sõnul on need pigem päritavad ja tegemist on nn tsivilisatsiooni haigusega, nagu ka diabeet ja südame- ning veresoonkonnahaigused, mille esinemine on valgete inimeste hulgas vähemalt sama sage kui eelmistel sajanditel.
“Eesti lastel esineb kõige sagedamini nn üksiku hamba anomaaliat, see tähendab, et üks hammas on teiste hulgas kõveralt kasvanud,? selgitas Jagomägi. Ta soovitab lapsevanematel tuua laps esimest korda ortodondi juurde 6-7-aastaselt. Siis on võimalik näha, kas ja kuidas jäävhambad arenevad. Probleemi olemasolul saab abi kiiremini, selle lahendamine nõuab ühtlasi palju vähem aega ja on kindlasti ka odavam.
Üldreeglina alustatakse raviga alles siis, kui jäävhambad on lõikunud, sest piimahammastega patsiendid pole tavaliselt raviks ka emotsionaalselt valmis.
Kuigi ka mõned haigused nagu näiteks allergiline nohu või adenoidid võivad hambumust mõjutada, on oluline osa ikka valedel harjumustel. Pikalt luti või pöidla imemine põhjustab pikka ja kitsast hambakaart ja sellistel juhtudel jääb alalõug tagumisse asendisse, ülemised hambad hakkavad aga kalduma ettepoole.
Keskajal seoti alalõug kinni
Tartu Ortodontiakeskuse kliiniku piduliku avamise puhul Kuperjanovi tänavas andis doktor Raul Varul huvilistele põgusa ülevaate ortodontia ajaloost. Kuigi selle ravimeetodiga tegeleti juba keskajal ning esimesed hambaklambrid pärinevad 16. sajandist, tõid just esimesed breketid tõelise läbimurde täiskasvanute ortodontiasse.
Varem kasutusel olnud hambaplaatide abil sai ravida peamiselt teismelisi. 19. sajand tundis ka sellist küllaltki vägivaldset meetodit, mil teismeline pidi ööpäevaringselt kandma paelu, mis tema alalõua kasvu takistasid.
Kaasaegse ortodontiani jõuti sajand tagasi. Tänaseks on breketid muutunud väiksemaks ja valgemaks. Kui kunagi olid inimestel tõesti võrud ümber hammaste, siis tänapäeval on juba raske ette kujutada, et keegi oleks veel nõus selliseid konstruktsioone suhu panema.
Kolm põhieesmärki
Raul Varuli sõnul lähtutakse Tartu Ortodontiakeskuses eelkõige laitmatust teenindusest ja põhjendatud tegevusest. “Improviseerimist ja maagiat meie elukutse puhul ei kasutata. Hammaste ja lõualuude liigutamine on lihtne mehhaanika, sest liigutused on nii välja arvutatavad kui ka ette planeeritavad,? selgitas Varul, kelle kinnitusel on juba enne tegutsema asumist võimalik tulemust prognoosida.
Keskus on seadnud endale kolm põhieesmärki. Esimene, mida kõige sagedamini märgatakse, on muidugi esteetiline külg. Kõige sagedamini soovitakse saada ilusad ja ühtlased hambad.
Spetsialistide kinnitusel on aga see, et need ilusad hambad ka ilusasti kokku käiksid, vähemalt sama tähtis. “Hambumine on väga oluline, eriti kesk- ja vanemas eas, sest hammastega me ju sööme,” kinnitas Triin Jagomägi.
Kolmandaks peab arsti ja patsiendi koostöös saavutatu ka püsima jääma. “Erinevate hammaste liigutamiste juures on ka tulemused ette prognoositavad. On ülioluline algusest peale teada, kas see, mida me tegema hakkame, on ikka mõistlik. Kui näeme, et soovitav tulemus võib olla ebapüsiv, räägime patsiendiga ja valime ehk koos hoopis mõne teise võimaluse,? ütles Varul.
Just seetõttu pannaksegi Tartu uues keskuses suurt rõhku diagnoosimisele ja planeerimisele. Nii on võimalik ka raviaega lühendada.
Suuhügieenist tuleb eraldi rääkida
Kuigi Eesti Ortodontide Selts loodi alles 2004. aastal, on selle ala tegijatel päris hea kogemus digitehnoloogia kasutamises juba 2000. aastast.
Tartuski läheb nüüd röntgenipilt otse arvutisse ja suur hulk infot on alati arvutis olemas. Iga kord, kui patsient tuleb tagasi, on võimalik hinnata juba toimunud progressi.
“Me valmistame erinevad mudelid, röntgenid ja fotod. Kui patsient tuleb teine kord tagasi, istub ta juba rahulikult laua taha, me võtame need mudelid ette ja räägime, kuidas seda probleemi kõige paremini lahendada. Patsient keskendub siis juba ainult arsti jutule, see vestlus ei toimu mitte tavapärases hambaravitoolis, vaid laua taga,? rääkis Varul.
Selleks, et inimene suudaks breketeid õigesti kanda, tuleb eraldi rääkida ka suuhügieenist. Hammaste pesemine on sel puhul tavalisest raskem ning seetõttu on vaja eraldi inimest, kes näitaks, kuidas tuleb breketitega hambaid puhastada.
Varul rõhutas veelkord digipildi häid külgi. “Selline pilt on väga hästi töödeldav, seda saab nii suurendada kui vähendada, muuta, et kujutleda soovitavat tulemust,? selgitas ta. Just ravi planeerimisel on see tema kinnitusel ülioluline.
Doktor Triin Jagomägi sõnul saab hambumusanomaaliate puhul kergesti ennustada, milline näeb sama patsient välja pärast ravi. Koostöös kirurgidega võib tänapäeval teha imet isegi täiskasvanute puhul, kuigi nende ravi on laste omast oluliselt keerulisem ja päris kindlasti ka kulukam.
Muuta saab ka patsiendi profiili, kuid kõige olulisem on, et kui hambumus on õige, saab inimene süüa ja loomulikult naeratada!
200 km pole kaugel
Praegu on Tartus ortodontide pidevas kasutuses neli kabinetti, lisaks kaks raviplaani tuba ja moodne röntgenikabinet. Arstiriistade steriliseerimiskeskusse pääseb hõlpsasti kõigist kabinettidest.
Ortodondi kõrval töötab esialgu ainult suuhügienist, kuid hambaauke veel keegi samas majas ei paranda. Võimalik, et tulevikus võetakse meeskonda ka hambaarst, proteesiarst ja hambakirurg.
Ortodontiakeskuste olemasolust nii Tartus kui Tallinnas piisab Triin Jagomägi hinnangul kogu vabariigi vajaduste katmiseks. “See on küllalt spetsiifiline ala, seetõttu pole mõeldav, et igas väikelinnas tegutseks oma ortodont, sellele inimesele ei jätkuks pidevalt tööd. Pealegi on terves maailmas tendents, et 200 km kaugusel ortodondi juures käia pole sugugi pikk maa,? kinnitas doktor Jagomägi, kes usub, et Jõgevamaa inimesed leiavad vajadusel ühe päeva kuus, et Tartusse arsti juurde tulla.
“Kui aga koolilaps peab meie juurde tulemise tõttu näiteks koolist puuduma, siis loomulikult väljastame ka puudumistõendi,? lubas Jagomägi.
JAANIKA KRESSA
