Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder tõi kolmandal Vooremaa konverentsil esinedes välja, et Eestimaal tekib päris palju kunstlikke omavalitsusi, kus ei ole loogilist keskust, liikumisteid ja muud taolist.
Seeder tõi näiteks omavalitsuse, mis peaks tekkima Järvamaale Imaverest Albuni. “Kaarti tähelepanelikult vaadates näeme, et ühelt poolt on siin Türi oma tagamaaga, siis Paide oma tagamaaga ja siis poolkaares ühest maakonna servast teise läbirääkimine, et Imavere, Koigi, Koeru, Kareda, Järva-Jaani, Ambla ja Albu vallad moodustaks ühe omavalitsuse.”
Mis seob Imaveret ja Albut?
Ta lisas, et võib-olla tegemist emotsionaalse informatsiooniga, mis viimastel päevadel meieni on jõudnud, see ühinemine võib minna ka aia taha, kui ei jõuta kokkuleppele, kus hakkab olema valla keskus, vallamaja. “Võib-olla mõni omavalitsus lõpetab üldse läbirääkimised, kui valla keskus ei tule just tema valda. Kompromissina on välja käidud mõte, et valla keskus võiks tulla õige väiksema, Peetri valla territooriumile.”
Riigikogu aseesimees tunnistas, et tegelikult see on tulemus tagajärg mitte põhjus. “Põhjus on, et see omavalitsus on kunstlik. Mis seob Imaveret ja Albut omavalitsuslikus mõttes? Mitte midagi. Küll on aga nende omavalitsuste vahel maakondlik seos, mis on toiminud aastakümnete jooksul või pikemaltki. Selliseid omavalitsusi tegelikult ei peaks Eestimaal tekkima, sest oma sisemiselt elujõult ja loogikalt ei ole need tulevikus elujõulised. Me peaksime tegema kõik, et selliseid omavalitsusi oleks vähe, või veel parem, kui üldse ei oleks.”
Inimesed ei hakka soovitult liikuma
Ta tõi veel ühe näite samasugusest arengust, aga natuke laiendades seda üldistust. “Põhja-Viljandimaal on loomisel omavalitsus Suure-Jaani, Kõpu ja Kõo valla baasil. Ka poolkaares maakonna äärelt kokku liidetav. Sellist kooslust pole mitte kunagi olnud, logistika paikapanek on täiesti uus, inimeste liikumine täiesti uudne. Inimesed muidugi ei hakkagi seal kunagi niimoodi liikuma. Nende jaoks asub keskus ikkagi sellest uuest omavalitsusest väljaspool ehk Viljandis, kuhu viivad kõigi inimeste teed.”
Aga see juhtum on Seederi hinnangul mõneti veelgi keerulisem, kui Järvamaa näide. “Kõo vallal, mis asub maakonna piiril, on kaks mõistlikku alternatiivi, mida võiks kaaluda haldusreformi käigus: üks on see, et kas osa omavalitsusest või omavalitsus tervikuna võiks ühineda Põltsamaaga, mis on praegune Jõgeva maakond. Teatud piirkonnad seal on Põltsamaa tagamaad. Sinna käiakse kooli ja perearsti juurde, ollakse integreerunud sellesse piirkonda. Aga Võhma-poolne osa kindlasti seda kindlasti pole, vaid on selgelt suunitletud Võhma ja Viljandi suunas ja kuhu kõik liikumisteed käivad.”
Riik pole valmis maakondade arvu muutma
Teine valik oleks Seederi kinnitusel maakondlik omavalitsus Viljandimaa koosseisus. “Nii kohalik rahvas kui ka volikogu on asja arutanud ja jõudnud järeldusele, et nad jätkaksid tõsiselt Põltsamaa suuna arutamist juhul, kui Põltsamaa kui omavalitsus (koos nende omavalitsustega, kellega tal on plaanis ühineda – R.M.) oleks pärast ühinemist Viljandimaa koosseisus. Aga selliseks muudatuseks me valmis ei ole. Täna ei näe haldusreformi seadus tegelikult ka ette maakondlike piiride ümberkorraldamist n-ö tervikprotsessina. Jah, on võimalik maakonnapiiride ülene ühinemine, aga maakondade administratiivsete piiride ümbertegemist kuni maakondade arvu muudatusteni – seda tervikut laual ei ole,” tunnistas riigikogu aseesimees.
Maakondliku omavalitsuse ideoloogiast praeguses haldusreformis Seederi kinnitusel ei lähtuta. “Ja seetõttu on küllalt tõenäoline, milleni on Kõo valla volikogu tänaseks juba jõudnud, et nende kahe mõistliku alternatiivi asemel valitakse kolmas, mis pole üldse loogiline ‒ jääda Viljandi maakonda ning ühineda Suure-Jaani ja Kõpuga.
Kõpu on siis nüüd ka teinud otsuse, et nemad jätkavad läbirääkimisi mitte Viljandi, vaid Suure-Jaani suunas. Kõpu pole kunagi Suure-Jaaniga ühes paadis olnud, sellist omavalitsust ei ole ajalooliselt kunagi olemas olnud. On olnud erinevates kooslustes ja kombinatsioonides, olgu siis kihelkond või muu, aga ikka koos Viljandi, mitte Suure-Jaaniga. Liikumisteed ega muu ei eelda sellist kooslust üldse. Ja nii meil tekibki siis Suure-Jaani, Kõo ja Kõpu baasil jälle üks kunstlik omavalitsus, mis oma sisemise loogika kohaselt ei saa olla kunagi olema elujõuline. On teada, et see on ajutine lahendus ja aitab ära täita seadusest tulenevad kriteeriumid,” lisas Seeder.
Veel tõi ta ühe näite ka Pärnumaalt. “Pärnu külje all olev Audru vald ei peakski kellegagi ühinema, sest neil on üle 5000 elaniku, aga nende taga on Tõstamaa ja mõned teised vallad, kes kriteeriume ei täida. Nad peaksid ühinema Audruga, aga Audru parema meelega ühineks hoopis Pärnuga. Nii tekiks hoopis jõukam vald Pärnu linna ümber ja ääremaad peaksid siis ise lahenduse leidma. Või tuleks siis, et seda vältida, luua kunstlikke omavalitsusi. See on üks suuremaid puudusi ja ohte selle reformi juures,” tunnistas Seeder.
RIINA MÄGI
