Riigikogu põhiseaduskomisjon on paari kuu jooksul pidanud tõsiseid arutelusid haldusreformi teemal, et anda omapoolne hinnang tänaseks juba 26 kohaliku omavalitsuse poolt riigikohtule esitatud avaldusele, milles omavalitsuste volikogud paluvad hinnata haldusreformi seaduse põhiseaduspärasust.
Küsimus kas haldusreform ikka on põhiseadusega vastavuses, on tekkinud seoses seaduses ette nähtud minimaalse elanikearvuga ning omavalitsuste sunniviisilise liitmisega. Suurt pahameelt tekitab ka seadusepügal, mis näeb ette nende omavalitsuste toetustest ilmajätmise, kes vabatahtlikult ei ole nõus liituma või kes ei pea liitumist vajalikuks, sest suudavad ise edukalt oma elanikele pakkuda vajalikke teenuseid. Lisaks tekitab muresid riigi poolt liitumisprotsessi läbiviimiseks ette antud lühike aeg, mida omavalitsuste esindajad ei pea mõistlikuks.
Valdavalt koalitsioonierakondade esindajatest koosnev põhiseaduskomisjon ei ole näinud või tahtnud näha omavalitsuste poolt tõstatatud küsimuste osas vastuolu põhiseadusega. Keskerakond toetas omavalitsuste seisukohti ja seetõttu leidsime, et kohalike omavalitsuste sundühendamine on vastuolus põhiseadusega. Riive puudutab omavalitsuste autonoomia põhimõtet ning ühinemiste puhul tuleb igal juhul eelistada volikogude algatatud ühinemisi, mitte riigi algatatud sundühinemisi.
Sundühendamise läbiviimiseks ette nähtud aeg on ebamõistlikult lühike ning omavalitsustel pole sundühendamise käigus tõhusat võimalust avaldada riive kohta oma arvamust. Sunniviisiline ühendamine oleks põhiseadusega kooskõlas juhul, kui saaks väita, et ühendamine tõstab omavalitsuse võimekust pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid. Paraku seda praegu öelda ei saa.
Mõistetamatuks jääb, miks on omavalitsuste minimaalseks elanike arvuks võetud 5000 elanikku ja ei ühte inimestki vähem. Elanike arvu ei saa võrdsustada kohaliku omavalitsuse võimekusega. Omavalitsusüksuste suurust tuleks ette näha suurusjärkudena, mille puhul on lisaks inimeste arvulisele kriteeriumidele arvestatud ka omavalitsuste eripära ja toimetulekut. Praegu on reformi põhikriteeriumiks võetud elanike arv, reformi sisuline pool – näiteks kuidas peaks suuremas omavalitsuses paranema ühistranspordiühendus või koolikorraldus – on jäetud täiesti kõrvale.
Haldusreformi puhul ei ole seni teada, kuidas tagatakse igas omavalitsuses kvaliteetsete teenuste osutamine. Kindlasti ei ole ka omavalitsustes elavatele inimestele veel piisavalt selgitatud liitumiste tagajärgi ‒ kohalikud inimesed ei tea, mida liitumine nende kodupiirkonnale kaasa võib tuua. Sellise vähese info pinnalt on väga raske teha otsust liitumise poolt või vastu. Kuidas saame tagada, et kui väiksem omavalitsus ühineb suurema keskusega, ei arvestata vaid suurema omavalitsuse huve? Uute regulatsioonide rakendamiseks peaks seega olema ette nähtud piisavalt pikk aeg, mille jooksul elanikud saaksid uute normidega tutvuda ning vastavalt sellele oma tegevused ümber korraldada.
Keskerakond ei ole haldusreformi vastu, kuid me ei poolda tänaseid tingimusi ning riigi üleolevat suhtumist omavalitsustesse. Täna ei jäeta mingit ruumi erisustele, ning ka reformi tagamaad ja sisu on endiselt avamata.
ANNELI OTT, riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, Keskerakond
