Haldusreformi hoiti aastaid kui hõõguvaid süsi. Ei lastud leegil tärgata ja särinal põleda. Käidi ümber süte, vaadati ja räägiti. Erinevaid koolkondi, kuidas haldusreformi ellu viia, oli rohkesti. Kes soovis suuremat tuld, kes hoopis kustutada söed. Ükskord aga lahvatas leek ja polnud enam aega arutleda.
Viimasel ajal ei möödu päevagi, mil ei tule jutuks haldusreformi teema. Olgu selleks siis omavalitsuste liitumine, maakonnapiiride muutmine, maavalitsuste töö lõpetamine või muud sellega kaasnevad teemad. Tundub, et väga paljudel inimestel pole selgust, millised muutused on tulemas. Seepärast püüan veidi selgitada eesootavaid muudatusi.
Oluline on näha tervikut, takerdumata pisiasjadesse
Rahandusministeeriumi vaates jaguneb reform riigivalitsemise reformiks ja haldusreformiks. Haldusreformi käigus toimub omavalitsuste ühinemine.
Valitsuse tegevuskavas oli kokku lepitud, et kohaliku omavalitsuse reformi eesmärk on tugevad omavalitsused, mis suudavad kohalikku elu terviklikult arendada ja kus inimestele on tagatud heal tasemel ja kättesaadavad avalikud teenused.
Omavalitsuste ühinemise või liitumisega peaks rahandusministeeriumi hinnangul kaasnema omavalitsusüksuste haldussuutlikkuse kasv, samuti peaks paranema avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet ning omavalitsuste koostöövõime.
Ühinemiste tulemusel jätkub piirkonna terviklikum arendamine. Kasvavad omavalitsuse eelarvemahud, mis võimaldavad koostada ja ellu viia suuremaid projekte, milleks jaoks on võimalik taotleda Euroopa Liidust suuremaid investeeringuid, et tervet piirkonda tasakaalustatult arendada. Rahandusministeeriumi kinnitusel on võimalik parandada ja tihendada ühistranspordiliiklust, kuna hõlmatud on suurem territoorium.
Haldusreform on jõudmas käesolevas etapis lõpusirgele. Kohalike volikogude valimiste tulemusena oktoobrikuus moodustuvad uued volikogud ja valitakse uued vallavalitsused.
Valimiste järgselt on uutel juhtidel suurimaks väljakutseks liita seni iseseisvad vallad ühtseks hästi toimivaks omavalitsuseks. Mida kiiremini see protsess saab toimuma, seda parem uue valla arengule. Oluline on mitte takerduda pisiasjadesse, vaid näha tuleb tervikpilti. Teeviidaks on hästi läbi mõeldud arengustrateegia, mis peab olema ambitsioonikas ja samas realistlik. Selline, mida ellu viies peab higistades pingutama. Tugitoolijuhina on keeruline uut omavalitsust käima tõmmata.
Oluliselt tugevam peab suuremas vallas olema kodanikuühiskonna osakaal. Neis paigus, kus on juba olemas aktiivsed kogukonnad, läheb tõenäoliselt ka edaspidi kenasti. Külaelu väljapaistvust võiks võrrelda säraküünaldega. Sädemeid mittepilduvat säraküünalt ei märka keegi. Kui aga süüdata vähemalt üks säraküünal, siis paistab see kaugele ja köidab pilku.
Nii on ka külaseltsidega. Kui on olemas säravad isiksused, siis suudavad nad ka küla nähtavaks muuta ning arengule kaasa aidata.
Eestimaal on täna 30 linna ja 183 valda ehk 213 omavalitsusüksust, mis jagunevad 15 maakonna vahel. Ühinemiste tulemusena saab olema 79 kohalikku omavalitsust, sealhulgas 15 linna ja 64 valda.
Meie maakonnas on kolm linna, mis moodustavad piirkonna tõmbekeskused. Seepärast oli loogiline, et uued vallad tekivad nende keskuste ümber ning omavalitsuste arv kahaneb kolmeteistkümnelt kolmele.
Põltsamaa linn saab olema südameks Põltsamaa, Puurmani ning Pajusi vallale. Need omavalitsused on aastakümneid omavahel tihedat koostööd teinud ning toimub loogiline liitumine Põltsamaa vallaks elanike arvuga 10 170 (seisuga 2017. aasta 1. jaanuar).
Jõgeva valla moodustavad Jõgeva, Palamuse ning Torma vald. Uutes piirides elas seisuga käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga 14 146 elanikku.
Jõgeva vallaga liituvad ka Jõune, Härjanurme, Pööra ja Saduküla Puurmani vallast ning Kaave küla Pajusi vallast.
Peipsimaal moodustavad 5692 elanikuga Mustvee valla Kasepää, Saare, Lohusuu ja Avinurme vallad ning Mustvee linn.
Külaelanike soovil liitub Mustvee vallaga ka Võtikvere küla praegusest Torma vallast.
Maakonna piirid muutuvad, pindala kahaneb
Haldusreformi käigus muutuvad Jõgevamaa piirid. Maakonnapiir taandub lõuna poolt Tabivere ja Pala valla jagu ning suureneb põhjast Ida-Virumaa Lohusuu ja Avinurme valdade osas. Praeguse 2604 ruutkilomeetri asemel jääb maakonna territooriumi suuruseks 2544 ruutkilomeetrit.
Tabivere ja Pala elanike tõmbekeskuseks on olnud Tartu linn ja seega on igati arusaadav, et sooviti liikuda Tartu maakonda.
Paraku ei kulgenud kõik protsessid kõigi osapoolte poolt täielikus üksmeeles ning seetõttu tuli valitsusel umbsõlm lahendada sundliitumise teel.
Seega liideti valitsuse otsusega Tabivere vald Tartu, Laeva ja Piirissaare vallaga ning Pala vald Vara, Peipsiääre, Alatskivi valla ja Kallaste linnaga.
Riigivalitsemise reformi eesmärk on pakkuda inimestele kvaliteetseid avalikke teenuseid, mida toetab paindlik ja tõhus riigikorraldus.
Rahandusministeeriumi kinnitusel on eesmärk leida võimalusi planeerida riigi tegevusi kahanevalt ja nii nutikalt, et suudame väiksema asutuste ja töötajate arvuga pakkuda inimestele ja ettevõtetele paremaid avalikke teenuseid.
Üheks oluliseks tegevuseks riigireformi läbiviimisel on maavalitsuste tegevuse lõpetamine käesoleva aasta 31. detsembril. Seni maavalitsuste poolt täidetud ülesanded jagatakse omavalitsuste ja teiste riigiasutuste vahel.
Kuni aasta lõpuni on maavanem riigi huvide esindaja maakonnas, kelle põhiülesandeks on valitsuse seaduse alusel esindada maakonnas riigi huve ning hoolitseda maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest.
Edasine on aga juba kohalike omavalitsuste otsustada, kes hakkab valdadeüleseid ülesandeid täitma. Seadusesse kirjutatud ja kirjutamata valdkondi, millega tegelesid maavalitsused, on päris palju. Maavalitsuste sulgemisega kaotavad väiksemad maakonnad, sest neis oli maavanema ja maavalitsuse roll teistsugune, inimestele lähedasem kui suuri linnakeskusi omavates maakondades. Väiksemas maakonnas tegelesid maavanemad ka selliste probleemidega, mida suuri linnu omavates maakondades lahendasid neis paiknevad riiklikud ametkonnad.
Käesoleva aasta lõpuni on vähe aega. Praeguste volikogude poolt tuleb võimalikult aegsasti teha vajalikud otsused, millega määratakse omavalitsuste ühisülesandeid täitma hakkav asutus. Kuni vastavat asutust maakonnas ei ole määratud, ei ole riigil võimalik üle kanda vahendeid nende ülesannete täitmiseks.
Oleme maavanema moodustatud töökomisjoniga jõudnud nii kaugele, et edaspidi võiks maakonna tasandil täita ülesandeid Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus. Seda eeldusel, et asutuses luuakse täiendavad ametikohad.
Seoses viimaste aastate reorganiseerimisega ja funktsioonide üleminekuga teistele ametkondadele on maavalitsuse töötajate arv pidevalt vähenenud. Tänaseks on meid jäänud napilt üle kahekümne. Loodan, et neist umbes pooled leiavad rakendust üleviimise teel teistes riigiasutustes, kutsutakse tööle omavalitsustesse või teistesse ametiasutustesse. Ülejäänutel tuleb endil uus töökoht leida. Et maavalitsuse töötajad on hea ettevalmistusega ning laia silmaringiga, siis usun, et tööd ikka leitakse.
Rahandusministeerium on loomas uut osakonda 85 töötajaga osakonda, mis jaguneb 15 talituseks. Selle osakonna töötajate üheks ülesandeks on lõpetada maavalitsuste pooleli jäänud tegevused ning edaspidi olla baasiks riigimaja loomisele. Jõgeva maavalitsuse hoones hakkab paiknema üks talitus. Loodan, et keegi meie töötajatest saab töökoha siingi.
Kokkuvõtvalt hindaksin reformi vajalikkust positiivselt, kuid vaatamata aastatepikkusele ettevalmistamisele, siiski toorelt läbiviiduna. Protsessiga alustati rutakalt, teekonda põhjalikult läbi mõtlemata.
Minu hinnangul ei moodustu praeguse haldusreformi tulemusena ühtlaselt võimekad omavalitsused. Suuresti erinev on rahvastiku arv ja tulubaas. Meie maakonnas varieerub omavalitsuste suurus 5000st kuni 14 000 elanikuni.
Rahvaarvu kiire kahanemine maapiirkondades sunnib juba peatselt astuma uusi samme. Näiteid pole vaja kaugelt otsida. Meie lähinaabrid on haldusreformid ammu läbi viinud ja nüüd jätkavad juba vigade parandustega ning uute reformidega. Ehk oleks sealtki midagi õppida.
Miks minna edasi pikkade sammudega, kui võib astuda kukesammudega.
Mulle paistab, et riigireformi tuules toimub riigivõimu ja otsustuse järjekordne tsentraliseerimine pealinna. Otsustuspädevus kaugeneb maapiirkondadest vähehaaval.
Kuigi reformituli hääbub mõneks ajaks, siis söed jäävad edasi hõõguma.
VIKTOR SVJATÕŠEV, maavanem
