Haldusreform võeti jutuks juba üsna varsti pärast Eesti taasiseseisvumist. Paraku oleme me kõik tunnistajateks tõsiasjale, et aastaks 2009 pole seda reformi suudetud ellu viia. Hiljuti tuli regionaalminister Siim-Valmar Kiisler välja jõulise reformikavaga, kus nähakse ette 15+5 omavalitsuse loomine. Mida taolisest haldusreformist arvavad Jõgevamaa omavalitsusjuhid, sellest alljärgnevalt.
Puurmani vallavanem Rauno Kuus
Minu arvates on mingisuguseid muudatusi haldusjaotuses ja juhtimises kindlasti vaja. Praegune majanduslik olukord tõestab, et väikestel omavalitsustel on tõsiseid raskusi toimetulemisega. Samas ei saa sellises tempos, nagu on välja pakkunud regionaalminister, seda reformi läbi viia. Küll olen ma arvamusel, et me ei tohiks olla liialt kinni olemasolevates omavalitsuste- ja maakonnapiirides. Haldusreformi ei tohi läbi viia lihtsustatult selles mõttes, et teeme kõigist maakondadest vallad. Minu nägemus on, et tuleks pigem lähtuda tõmbekeskustest ja rohkem tuleks analüüsida piirkondlikke võimalusi.
Mina näen ikkagi mõistlikuna sellist lahendust, kus Jõgeva maakonnas tekib kolm omavalitsust keskustega Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees. Teades, et Puurmani valda kuulub kaks erineva tõmbekeskusega piirkonda —Puurmani ja Saduküla — , siis ma toonitan veel, et me ei tohiks liialt praegustes piirides kinni olla. See puudutab nii omavalitsuste kui ka maakonna piire. Varem on küll arutatud Puurmani ja Laeva valla ühinemise võimalusi, mis ületaks ka maakonna piiri, ent ma ei näe selleks võimalusi. Selline vald jääks ikkagi liiga väikeseks ja sel moel poleks Puurmani jaoks täidetud see eesmärk, mida haldusreformiga tegelikult tahetakse saavutada. Pean heaks variandiks Puurmani valla ühinemist Põltsamaa piirkonnaga. Minu nägemusel peaks minimaalne omavalitsuse elanike arv olema 5000. Puurmani ja Laeva ühinemisel saaks kokku kõigest 2500 elanikuga valla, Saduküla eemalejäämisel oleks elanike arv veelgi väiksem.
Jozsef Weinrauch, Pala vallavanem
Mille jaoks oleks tarvis tagasi minna nõukogude aega, luues 15 maakonnast vallad? Selline variant ju kopeerib nõukogudeaegset haldusjaotust. Mida kaugemale viia valla keskus inimesest, seda keerulisem on inimesel oma elu korraldamisega hakkama saada.
Kui ühendada Mustvee piirkonna vallad omavahel, siis tekib küsimus, kas mitme vaese valla liitmisel saame kokku ühe rikka? Meie valla inimeste jaoks on tegelikult suuremaks tõmbekeskuseks Tartu. Meil on vallas käibel ütlus, et lähen linna, ja selle all mõeldakse just Tartut. Kui inimene läheb Jõgevale, siis ta lähebki Jõgevale, mitte linna. Meie valla puhul võiks ju mõelda pigem ühinemisele teisel pool maakonna piire asuvate naabritega.
Kui haldusreform tõsisemalt päevakorda võetakse, siis esmalt tuleb läbi rääkida rahvaga. Ilma rahvaküsitlust läbi viimata ei tohi reformi teha. Minu arvates peaksid ka maakonnad säilima. Näiteks ühistransport, meditsiiniline teenindamine tuleks jätkuvalt lahendada maakondlikul tasandil.
Mati Kepp, Mustvee linnapea
Põhimõtteliselt on haldusreformi läbiviimine vajalik. Nii lihtsa meetodi abil, nagu seda soovib regionaalminister, kus maakonnad tahetakse muuta valdadeks, ei ole reform aga aktsepteeritav. Selles osas on veel kõik läbi arutamata. Mina näen Jõgevamaal ikka kolme piirkonna varianti. Praegu võiksid nii Avinurme kui Lohusuu kant kuuluda loogiliselt Mustvee piirkonda. Oleme ühinemise varianti oma piirkonnas arutanud ja pole Avinurme ega Lohusuu poolt vastuseisu kohanud. Küll jõudsime aga järeldusele, et kokkuhoidu ühinemisega ei saavuta. Maakonnast on muidugi ühte valda mehhaaniliselt lihtne teha, sest pole tarvis kellegagi läbi rääkida. Samas puudub sellisel ühinemisel sisu. Sel juhul pole ju teada, milliste põhimõtete järgi hakatakse valima ühisvolikogu, kas domineerima jäävad suuremad keskused. Vastuseta küsimusi on palju. Suuresti peituvad ühinemise probleemid just logistikas ja eelkõige bussiühenduses asulate vahel.
Enn Kurg, Jõgeva abivallavanem
Ma ei ole sellesse probleemi tõsisemalt süvenenud. Ma arvan, et teenuse kvaliteet muutub ühinemise tulemusena paremaks. Ka investeerimisvõimalused omavalitsustes paranevad.
Praegune regionaalministri poolt välja pakutud variant pole minu arvates mõistlik. Mina näen Jõgevamaal ikka kolme omavalitsuse varianti. Kõige rohkem kardetakse ääremaade teket. Kui omavalitsused on väiksemad, siis jõutakse iga piirkonna probleemideni. Kui omavalitsused muutuvad väga suureks, võib juhtuda, et keskusest kaugemate piirkondade probleemid jäävad tähelepanuta. Samas on nii, et vallakeskuse asukoht ja suurem keskus, kuhu inimene tavapäraselt käima on harjunud, ei kattu.
Me oleme koos Jõgeva linnaga ette valmistanud taotluse ühte Norra riigi poolt rahastatavasse projekti, et viia läbi uuring. Selle põhjal saaks selgeks, mida ühinemine kaasa toob. Kuidas piirid pärast haldusreformi läbiviimist paika tuleks panna, seda hetkel veel küll öelda ei oska. Minu arvates tuleks piirid maha märkida inimeste liikumissuundade järgi.
Aare Aunap, Tabivere vallavanem
Minu arvates ei ole praeguse regionaalministri poolt välja käidud variant haldusreformist sobilik. Ega ainult piiride muutmine midagi ei muuda, kui me ei tea reformi sisu ehk seda, mis ees ootavate muutustega kaasneb. Usun, et suuremate omavalitsuste moodustumisel hakkab elu kontsentreeruma suurematesse keskustesse. Kui palju siia maale siis raha enam alles jääb? Vähemalt osa teenustest läheb inimestest kindlasti kaugemale. Maakonnad peaksid säilima, iseasi, millisel kujul. Pooldan sellist reformimise varianti, kus maakonnad võiksid tegelda suuremate probleemidega ja vallad kohalike asjadega. Tabivere valla puhul tuleb tunnistada, et tegelikult pooldavad siinsed inimesed hoopis Tartu vallaga liitumist. Probleemiks on siinkohal pigem tõsiasi, et praegu asub Tartu valla keskus Kõrvekülas ja see jääks meie inimestest liiga kaugele.
Kui juba reformimiseks läheb, siis võiks Jõgevamaale moodustada kolm omavalitsust. Maakonna äärealadel võiks olla võimalik ühineda naaberomavalitsustega ka üle maakonna piiri.
Reet Alev, Pajusi vallavanem
Praeguse regionaalministri poolt välja pakutud haldusreformi kava ei ole mõistlik. Kaardistada tuleks funktsioonid ja paika panna, kes mida täpselt tegema peab, ning välja rehkendada, mis see kõik maksma läheb. Praegu pole omavalitsustel riigi poolt pandud kohustuste täitmiseks raha.
Kui Jõgevamaal haldusreformist rääkida, siis reaalne oleks ikkagi kolme valla idee. Maakonnapõhise haldusreformi puhul kerkiks üles kohe küsimus, mis saab siis seni tekkinud suurvaldadest. Ka Pajusi vallas eksisteerivad erinevad tõmbekeskused. Ei saa ju Kaave kandi inimesi vägisi sundida Põltsamaale käima. Keskused tuleks paika panna ikkagi inimeste liikumissuundade järgi.Kui haldusreformi ette valmistades asutakse inimesi küsitlema, siis tuleks küsimustik väga põhjalikult läbi mõelda. Väga olulised inimeste liikumissuundade väljaselgitamisel on kalmistute ja kirikute asukohad. Kui juba reformimiseks läheb, siis tasuks see teema käsile võtta väga tõsiselt. Põltsamaa piirkonna ühisomavalitsuse moodustamisel võiks kaaluda ka Päinurme kaasamist läbirääkimistesse. Päinurme asub Pajusi valla piirist kõigest 7 kilomeetri kaugusel. Samuti võiks kaaluda Kõo ja Kolga-Jaani valla kaasamist ühinemisprotsessi.
Omavalitsusjuhtide mõtted pani kirja TOOMAS REINPÕLD
