Kui viis aastat tagasi Põltsamaa linnavolikogus Põltsamaa ametikooli ja gümnaasiumi ühinemist arutati, tundus, et kõik võiks hästi minna: koolid paneks seljad kokku, moodustuks tugev õppeasutus, kus oleks au sees ka kutseõpe. Aga nii ei juhtunud.
Esialgu lootustandev idee hääletati suve algul linnavolikogus lihtsalt maha. Nii et mingeid läbirääkimisi haridus- ja teadusministeeriumiga üldse toimuda ei saakski. Miks nii otsustati, eks seda teavad ilmselt asjaosalised ise. Kuid toona ei arvestanud keegi, et Põltsamaa ametikoolil oli valminud värske praktikahoone, kus olid olemas kõik võimalused heaks hariduseks. Seda lihtsalt ei kasutatud ära.
Ning siis ühendati Põltsamaa ametikool Järvamaa kutsekooliga ja juhtuski see, mis juhtuma pidi. Raha, mille oleks ametikooli õpilased Väike-Kamarisse ja Põltsamaale jätnud, läks Järvamaale. Töökohad, mis oleks kaasa toonud maksurahad, kadusid ning Väike-Kamari, kus veel aastaid tagasi käis vilgas elu, vajus vaikusesse. Ja mõte esimesest omavalitsusest Eestis, kus on ühendatud ametikool ja gümnaasium, kukkus unustustehõlma.
Ja nii jõudiski halb otsus veel halvema tulemuseni. Ligi 3,3 miljoni eest saadud toetusi, millest 2,7 kuulus Euroopa Liidule ning ülejäänu rahastati riigieelarvest, jäid kasutamata ning 136 000 sooviti riigilt tagasi. Sest hooned, mis kalli raha eest uue kuue said, jäid kasutamata. Ning teed viivad tagasi linnavolikokku, kus otsustati, et uuendusmeelsust ei ole vaja ning idee ei kanna vilja.
