Häirenuputeenus võimaldab eakal või liikumisraskustega inimesel kauem ja turvalisemalt oma kodus elada, selle asemel et kümneid kordi kallimasse hooldekodusse kolida. Häirenupu kasutajad on üldjuhul eakad inimesed, kellel tervis vahel alt võib vedada. Sellistel puhkudel pole neil iseseisev hakkamasaamine alati võimalik. Paljud eakad kuuluvad riskirühma, kellel on erinevad tervisehäired nagu näiteks tasakaaluhäired, kõrgvererõhutõbi, südameveresoonkonna haigused, suhkruhaigus, astmahood, insuldi- ja infarktioht.
Häirenupu tööpõhimõte on väga lihtne. Inimesel endal ei pea selleks ühtegi sidevahendit olemagi. Koju paigaldatakse spetsiaalne telefoniseade ja käel või kaelas kannab inimene veekindlat ning mugavat häirenuppu. Kui nupuomanikul kodus või selle lähiümbruses õnnetus juhtub, millest enimlevinud on kukkumised, ja selle tagajärjel vajatakse kõrvalist abi kasvõi uuesti püsti saamiseks, piisab enda küljes kantava nupu vajutamisest. Seejärel saab rääkida hoolekandetelefoni käed-vaba süsteemi vahendusel operaatoriga. Ööpäevaringne operaatorkeskus reageerib vastavalt tekkinud olukorrale ja helistab vajadusel hättasattunu usaldusisikutele. Appi saadetakse nupuomaniku sugulane, naaber, sõber või hooldaja – lähedane, keda ta tunneb ja usaldab ning kellel on tavaliselt ka hoolealuse koduukse varuvõti, et igal juhul abi anda saaks.
Vajadusel kutsutakse kohe välja ka kiirabi, päästeamet või politsei.
Arenenud sotsiaalvaldkonnaga ühiskondades, näiteks Skandinaavias ja USA-s, on isiklik häirenuputeenus nüüdseks üle 30 aasta miljoneid inimesi aidanud. Seda võetakse seal kui tavapärast, normaalset hoolekandeteenust. Nii peaks see olema ja ühel heal päeval ka saab olema Eestis.
Arusaadavalt on küsimus peaasjalikult just rahalistes valikutes. Missugust teenust kellele ja mis mahus kohalik omavalitsus võimaldada otsustab. Vägagi kiiduväärt on Hasartmängumaksu Nõukogu tegevus, kellelt kõik toetust taotlenud Eesti omavalitsused on seda ka saanud. Toetus on aidanud teenust käivitada Türi, Anija, Vändra, Laeva, Lihula ja teisteski valdades. Põlva Maavalitsus teeb aga sellelgi aastal koostööd Eesti Haigekassa traumade ennetamise projektiga. Kes omakandi hooldatavatest hoolib ja maailmas ammuilma tõestanud hoolekandeteenuseid ka oma inimestele osutada soovib, leiab ka vajalikeks sotsiaalteenusteks vahendeid ja toetusi.
Sarnaselt muu maailmaga on aga Eestiski üha rohkem hoolivaid eraisikuid, kes oma vanematele või vanavanematele häirenupuseadme soetanud. Sellega tagavad nad vanemale vajaliku kindlustunde ja kõigile lähedastele meelerahu.
i
PAAVO
