Fakt on, et tavaline, tubli töötaja naljalt üldse töölt ei puudu. Nohu, köha ja gripp põetakse juba praegu püstijalu läbi, seda teab igaüks meist enda ümber töökollektiivis ringi vaadates. Põhjuseid on enamasti kaks, esiteks ka paari päeva palka ei soovita kaotada, sest meil kõigil ju igakuised rahalised kohustused kanda.
Üksikjuhtumeid ei saa kõikidele kohandada
Teiseks ei vaata tööandjad tihtilugu hea pilguga neile, kes iga kergema haigusega koju jäävad. Nii et igasugune haigekassa pressiesindaja suu läbi välja öeldud jutt spordivõistluste vahtijatest haigekassa arvel on küllalt küüniline ja üksikute juhtumite kohandamine tervele rahvale samuti.
Valitsuse ülesanne olgu ikka probleeme ja raskeid olukordi lahendada nii, et rahvas pidevalt nende lahenduste all ei kannataks. See ei näita küll erilist riigimehelikkust, kui pidevat rahapuudust ikka tavainimese tasku arvel püütakse leevendada. Maksame ju kõik sotsiaalmaksu, kuid järjest enam raviteenuseid läheb tasuliseks, ravimid kallinevad jne.
Kolm haiguspäeva tagasi
Võib-olla tasuks mõelda haiguskindlustuse lepingute sõlmimisele erakindlustusfirmadega, nii nagu see on muus maailmas võimalik. Ise valin, kas maksan riiklikku haigekassasse või sõlmin lepingu erakindlustusseltsiga.
Samuti võiks taastada süsteemi, kus aasta jooksul oli inimesel võimalik kolm päeva haige olla nii, et palk selle all ei kannatanud. See võimaldab talvisel perioodil valutult ka mõnel päev kodus palavikku alandada, samas ei saa ka kuritahtlikult pidevalt kodus põõnutada.
Mitmed poliitikud on juba teinud ettepanekuid, kuidas probleemi teisiti lahendada. See näitab, et tahe ja ideed ei ole meie riigis veel otsa saanud, miks mitte siis enne koos mõelda, kui midagi sellist avalikkusele välja käia nagu peaminister Ansipi idee.
AIRE SINIVÄLI,
terve, aga murelik EV kodanik
