Vanasõna ütleb, et nimi ei riku meest. Seega pole ehk vahet, kuidas me oma raviasutust nimetame – oluline on ikka sisu.
Arstide streik sai küll läbi ja selle kibedaid vilju me alles hakkame maitsma. Trall maahaiglate ümber hakkab jälle pihta, uue ringiga!
Head reformijad, meie haigla on juba nii ära reformitud, et sealt pole enam midagi võtta, isegi kõige parema tahtmise juures! Paljud meie kogenumad arstid on Jõgevalt kaugemale tööle meelitatud. Õnneks oleme Tartule üsna lähedal ja ülikoolilinna meedikud ei pea paljuks Jõgevale tööle sõita. Sellepärast pole meie olukord ehk nii hull kui mõnes teises väiksemas haiglas. Meie inimesed saavad siiski veel kohapeal abi ja ravi.
Mida siis teha, kui arstiabi hakkab aina kaugemale jääma? Kui isegi arstid tunnistavad, et väikeste lastega maal elamine on tõsine terviserisk? Ja mitut tõsist haigust põdevad vanemad inimesed ei saa teha muud, kui söövad peoga tablette?
Kogukonnal on viimane aeg reformijatele selgeks teha, et niiviisi me enam oma tervishoiusüsteemiga edasi minna ei saa.
6. november 2012
