Haigestumuse intensiivsus on üle-eestiliselt ECDC riskimaatriksi alusel keskmine. Haigestumine kasvab, delta tüvi on domineeriv ning siseriiklikult leviv. Nakkuse levikust tulenevaid ohtusid saab iga inimene leevendada vaktsineerimisega.
28. nädala jooksul lisandus 375 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga suurenes uute juhtude arv 24,6% võrra ning kasvas nakatamiskordaja R, mis on üle-eestiliselt 1,2-1,3 (eelmisel nädalal oli R 1-1,2). “Nakkuse levikust tulenevaid ohtusid saab iga inimene leevendada vaktsineerimisega,” ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp. “Kindlasti julgustan kõiki võimalusel vaktsineerima minema,” lisas ta.
Sepp rääkis, et delta tüvega seotud juhtumeid on endiselt registreeritud kõikides maakondades peale Hiiumaa. “Praegu prognoosime, et juuli lõpp-augusti algus peaks tooma juba üle 500 nakatunu nädalas ning augusti keskpaigaks ületab 14-päevane nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta 100 piiri,” ütles Sepp.
Alates 26. nädalast muutus delta variant domineerivaks, on alanud riigisisene levik. “Delta tüve osakaal on kasvanud 92%ni,” lisas Sepp.
28. nädalal täheldati haigestumuse langust vaid Ida- ja Lääne-Virumaal ning haigestumus püsis stabiilsena Hiiumaal ja Raplamaal. Muudes maakondades oli haigestumus kasvutrendis.
Võrreldes 27. nädalaga vähenesid nakatumised tutvusringkonnas, tööl ning teadmata nakatumiskohaga juhtumid. Suurenes välismaalt sisse toodud ja perekonnas nakatumiste osakaal.
Sümptomaatilised haigusjuhud moodustasid 92,8% ja ilma sümptomiteta 7,2% haigestunute üldarvust. Sepa sõnul tunneb haigestumise üldiselt ära kehva enesetunde ja peavalu järgi. Nakatunud on praegu peamiselt nooremad, vaktsineerimata inimesed.
Haiglaravi on kokku vajanud 6,9% haigete üldarvust. 28. nädalal hospitaliseeriti 16 inimest (võrreldes 27. nädalaga vähenes 27,3% võrra). 28. nädalal tuvastatud üle 60-aastastest haigestunutest vajas hospitaliseerimist 20%. Hetkel on madal risk haiglate koormuse kiireks kasvuks.
