Nii kipub see meie riigis juba praegu olema. Et möödunud suvel kehtima hakanud uus töölepinguseadus pakub tuhat võimalust sinise lehe välja maksmise asemel tööline hoopis vallandada, põetakse suurem osa haigusi tänapäeval püstijalu ära. Haigena tööl käinust aga vaevalt tervet pensionäri saab.
Nüüd, kus Ansipi valitsus tahab pensionilemineku iga nii meestel kui naistel 65 aasta peale tõsta, läheb asi veelgi rängemaks. Haiguspäevad ja arstid tuleb hoopis unustada, sest kõrge eani peab tööturul väärikalt noortega võistlema, muidu jääd enne pensioniikka jõudmist veel töötuks ka.
Eelpensionile jäädi omal soovil
Asi poleks nii valuline, kui mitte jonnakas statistika vahele ei astuks. Veebruari keskel, seaduse esimese lugemise ajal Riigikogu saalis puhkenud ägedas mõttevahetuses ehmatas rahvasaadik Marika Tuus viimaste uurimuste andmetega isegi sotsiaalminister Hanno Pevkuri ennast. Viimastel aastatel pensionile siirdunud inimestest polnud 40 protsenti veel pensioniikka jõudnudki. Pooled meestest ja kolmandik naistest jäid eelpensionile omal soovil, enne õiget iga. Lihtsalt tervis ei pidanud enam tööl käimisele vastu. Neid eelpensionäre oli eelmisel aastal 17 000 ja aastaga on juurde tulnud veel 2 300 inimest.
Pilt muutub lausa katastroofiliseks, kui juurde arvata ka pensionieelses vanuses töövõimetuspensionile jääjad. Nende arv on viimase seitsme aastaga kasvanud 40 000lt 90 000-ni. Seega võime öelda, et pensionile siirdumise tegelik aeg on meil praegu seadusega ette nähtust pea kolm aastat eespool. Kui rahva tervis sama nigelaks jääb, pensioniiga aga 65 aastale tõstetakse, hakkab suur osa rahvast juba viis aastat ettenähtust varem vanaduspuhkusele minema. Kusjuures kroonilise haigena.
Meie keskmine eluiga 11 aastat Euroopa riikide omast madalam
Viimane inimarengu aruanne, kus on võrreldud naiste ja meeste keskmist eeldatavat eluiga Euroopa riikides, näitab, et eestlaste eluiga on keskmiselt 11 aastat teiste Euroopa riikide omast madalam.
Valitsus põhjendab pensioniea tõstmise vajalikkust vanaduspensionäride arvu kiire kasvuga. Värske statistika aga räägib hoopis teist juttu. Vanaduspensionile jääjate arv kasvas eelmise 2009. aastaga võrreldes vaid 0,5 protsenti. Samal ajal suurenes tohutu kiirusega töövõimetuspensionäride arv 9,5 protsenti ja vabatahtlikult enne tähtaega pensionile jääjate arv 15,4 protsenti. Võib eksimatult väita, et nii nõrga tervisega ja varakult töövõime kaotav rahvas ei ole valmis pensioniea järsku tõstmist vastu võtma.
Pole raske ette kujutada, milliseks kujuneb pilt, kui pensionile mineku iga tõuseb. Ei ole mingit garantiid, et suures tööpuuduses ja stressis vaevleva riigi elanikkonna tervisenäitajad selleks ajaks Euroopa paremate hulka tõuseksid. Otse vastupidi.
Maailma statistika näitab, et töötuks jäänud inimeste suremus kasvab töötavate inimestega võrreldes kuni 25 protsenti. Aga Eestis on Eurostati andmeil töö kaotanud juba üle 100 000 inimese ja nende arv kasvab pidevalt.
Meeste seis eriti nutune
Meestele tuleb eriti kaasa tunda. Juba praegu elab neist pensionieani välja vaid 70 protsenti. Selle aasta 1. jaanuari seis oli kõike muud kui mehi soosiv. Pensionäride üldarvust oli mehi 37 protsenti ja naisi 63 protsenti.
Seega tundub valitsuse kibekiire soov enne järgmise aasta valimisi pensionile mineku iga taevasse tõsta enneaegne ja eestlaste suhtes pahatahtlik. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon seisab sellele kõigi opositsiooni käsutuses olevate vahenditega vastu ja seaduse poolt oma hääli ei anna. Pensioniea tõus tuleks siduda oodatava eluea kasvuga, nagu seda teeb enamus Euroopa riike. Enne tuleks ära otsustada, mis saab soodus- ja eripensionidest, samuti tööõnnetus- ja kutsehaiguste kindlustusest. Võiks kaaluda ka lesepensioni sisseseadmist, sest pärast leseks jäämist toimub naiste elustandardis väga järsk langus. Pealegi ei tohi me unustada kõige tähtsamat: pension ei ole riigi ja tänase noore põlvkonna kingitus vanadele, vaid pensionäri omaenda vaevaga välja teenitud vanaduspuhkus! Ehk oleks kõige targem anda inimestele endile vaba voli otsustada, millal ta soovib pensionile jääda.
iii
HEIMAR LENK, Riigikogu liige, Keskerakond
