Pealkirjas toodu pole väljamõeldis ega muinasjutt. Ühe telefonikõnega töölt vallandamine saab lähiajal reaalsuseks. Kardan, et enamik tööinimestest pole seaduse viimaste parandustega jõudnud tutvuda ja seepärast ei teagi, mis neid lähiajal ehk 1. juulist, pärast töölepingu seaduse muudatuste jõustumist ees ootab.
Tulevik jube ja harjumatu
Kuigi mina ja minu erakond muudatustele vastu on, arvan, et küll Reformierakond ja IRL hääled saalis kokku saavad ja tööinimesele ääretult vaenulik seadus vastu võetakse. See aga tähendab, et edaspidi võib inimese töölt lahti lasta näiteks interneti teel e-kirja, mobiiltelefoni SMS-sõnumiga või ka faksiga teadet saates. Samal viisil võidakse teile teada anda ootamatust palgavähendamisest või töötingimuste muutmisest. Edaspidi võibki palka langetada ühepoolselt, ilma teid ette hoiatamata ja teiega kooskõlastamata. Mis aga meil ennekuulmatu: töölepingu võib katkestada ka töötaja haiguse või puhkuse ajal. Siia on lisatud veel eriti jälk punkt, mis justkui peaks tööandjat distsiplineerima: kuigi haiguse ajal võib vallandada, ei tohi seesama haigestumine ise saada vallandamise põhjuseks?! Mine tõesta, et sind haigusraha maksmisest kõrvalehoidmiseks ei vallandatud.
Töölevõtmise leping ise võib olla vaid ühepoolne ja täiesti tavaline paberilipakas, kus töö- ja palgatingimused kirjas. Teise poole ehk palgatöötaja nõusolek pole vajalik ega oluline. Töölepingu võib üles öelda konkreetse põhjuseta, vaid tööandja väite põhjal, et töötaja kaotas tema silmis usalduse või et tööviljakus pole piisav. Seega võib tööandja nüüdsest vallandada pikema jututa igaühe, kelle nägu talle ei meeldi. Orjaseadusest jääb vaid puudu punkt, et pahale töömehele võib tallis paarkümmend soolast triipu tagumiku peale parkida. Kui töötaja siiski tunneb, et ta on vallandatud ebaseaduslikult, siis on edaspidi ainult tema enda asi seda tõestada. Ja tähelepanu! Kui tal ka õnnestub tõestada, et ta vallandati ebaseaduslikult, siis uue seaduse järgi ei ole tööandja kohustatud teda tööle ennistama. Töölevõtmisel on nüüdsest katseaeg seadusega ette nähtud. Edaspidi võib tööle rakendada ka vaid seitsmeaastast last. Iga tööleping salastab räigelt palga suuruse, et jumala pärast keegi teine teada ei saaks, kui vähe tööandja teile maksta otsustas. Nüansse on sedavõrd palju ja nad on nii töövõtjavaenulikud, et iga töötaja peaks kindlasti uue seaduse teksti koju muretsema ja asja endale selgeks tegema.
Vallandamine neli korda odavam
Kuigi uue seaduse väljatöötamiseks kulus ligi kaksteist aastat ja see peaks olema üks eeskujulik euroopalik dokument, sarnaneb see tööseadusega, mis kehtis Euroopas enne Teist maailmasõda. Me saime seaduse, mis muudab ebavajalikest või ebamugavaist töötajatest lahtisaamise neli korda odavamaks ja kümneid kordi kiiremaks kui varem. Koondamine muudeti oluliselt mugavamaks, sest uus seadus ei kohusta enam tööle ennistama ka ebaseaduslikult vallandatud alluvaid. Koondamishüvitised vähenevad ühe kuupalga võrra. Tööandja jaoks langeb koondamishüvitise koormus vaid ühe kuu peale, sõltumata sellest, kas töötaja saab ühe, kahe või kolme kuu hüvitise. Ülejäänud raha maksab töötukassa, mille koormus nüüd oluliselt tõuseb. Aga räägitakse, et töötukassa raha väheneb vaid üha suureneva töötuse tõttu.
Õhtust tööaega enam päevasest ei eristata ja selle eest rohkem ei maksta. Seega kaob teatrite, tele ja raadio, ajalehetoimetuste, kokkade, pagarite, ettekandjate ja paljude teiste õhtul töötavate inimeste palgahüvitis. Ka praegune 50-protsendine lisatasu puhkepäevadel töötamise eest kaob. Seadus näeb ette, et kõik võetakse tööle 4-kuulise katseajaga. Kui soovitakse teisiti, tuleb see töölepingus eraldi ära märkida.
Kas siis töötajale polegi seadusse midagi head alles jäetud? Natuke siiski. Näiteks töötuskindlustuse hüvitise suurenemine 100 töötusepäeva korral praeguselt 50lt 70 protsendile ja alates 101. päevast 50 protsendile tänase 40 asemel. Samuti hakkaksid saama töötuskindlustust 40 protsenti palgast omal soovil lahkujad ehk sisuliselt need, keda sunnitakse lahkuma. Kuid see pisukegi, mida ametiühingud läbirääkimistel saavutasid, on täna enam kui ohus, sest vastavad kärped on sel nädalal Riigikogu saalis ja komisjonis juba ka heaks kiidetud. Kuigi vähemusvalitsuse puhul võiks saalis nende paranduste vastuvõtmine ära jääda, on opositsiooniline kuue häälega Rahvaliit juba enne koalitsiooniläbirääkimiste läbikukkumist Ansipile lubanud töötajate hüvitisi vähendavat seadust toetada. Ent võib arvata, et tänases olukorras Rahvaliit siiski ei nõustu nende muudatustega. Sotsiaaldemokraadid, kelle heakskiidul on seadus tehtud ja detsembris ka vastu võetud, otsustas õnneks viimasel minutil selja sirgu lüüa ja töötuskindlustushüvitiste vähendamise seadust mitte toetada.
Kui seadus vastu võetakse, mis on ülimalt tõenäone, lükatakse peaminister Ansipi ning sotsiaalminister Pevkuri pealekäimisel töötajaid kaitsva osa </span>kehtimahakkamine aastasse 2013 ja praegu jõustuvad vaid töötajavaenulikud sätted.
Marika Tuus,
Riigikogu liige,
Keskerakond
