Laupäeval tähistab Luua Metsanduskool oma 60. aastapäeva. Alljärgnev juubelijutt on aetud kooli direktori Haana Zubaga.
Pidupäeva kava on üsna tihe, mis ikkagi võiks olla kõige olulisem ja tuumakam, mis täna Luual toimub?
Kõige olulisem on kahtlemata kell 12 algav metsandushariduse konverents teemal “Metsandusharidus täna ja homme”. Oleme selleks valmistunud pikemat aega, loodame, et meil on siin siis kogu Eesti metsasektor koos. Tulevad nii riigimetsa kui erametsa esindajad, nii kutse- kui kõrghariduse esindajad, samuti oleme kutsunud neid, kes esindavad metsatööstust ja juhtivad ettevõtteid, mis on sellega seotud.
Millest siis konverentsil juttu tuleb?
Räägime tänasest seisust ehk sellest, kus see eesti metsandus oma haridusega on. Kas me koolitame piisavalt tööjõudu oma sektori tarbeks, kas koolitustasemed on piisavad, kas teeme piisavalt koostööd? Võib-olla me käime üksteisest mööda, järsku tellija ütleb pärast, kui saab meil õppinud noore või täiendõppija, et see haridus polegi see, mida tema ootas? Usun, et kooli ülesanne on seda diskussiooni arendada.
Keda täpsemalt on konverentsile oodata?
Avama oleme palunud Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtkonna, tulemas on kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung, kes räägib tänasest kutseharidusest ja metsanduse kohast selles. Konverents on hea võimalus suu puhtaks rääkida, sest riigi metsamajandusereform oli üks neist asjust, mis tõesti palju poleemikat on tekitanud. See lõi kaardid ümber ka haridussüsteemis ja selles on palju kohti, mis tuleks selgeks rääkida.
Nii et võib päris tuliseks minna? Kes siis on kelle vastu?
Esinejad on kõik arvamusliidrid oma valdkondades ja otseselt pole keegi loomulikult kellegi vastu. Haridus on ju neutraalne ala, tuleb kõigile tagada esmaste oskustega tööjõud, kuid just siit need nüansid välja tulevadki. Kindlasti kuuleme, kust ja kellel king pigistab, kas tööstusel ühest ja riigimetsal teisest kohast. Tegelikkuses on Eesti metsandussektoris pigem töökäsi puudu ja töödejuhatajaid ülemäära.
Milline on noorte huvi teie kooli vastu?
Kuna õpetame kolmes erinevas valdkonnas — metsandust, aiandust ja loodusturismi —, siis on huvi erialade ja õppevormide lõikes erinev. Eelmiste aastatega võrreldes on laekunud vähe avaldusi põhikoolijärgsele metsandusettevõtluse erialale. Seevastu metsamasinaoperaatorite erialadel ja maastikuehituse sessiooniõppes on koolituskohad oodatult täis ja ülegi. Kui eelmisel aastal võtsime põhihariduse baasil noori poisse metsameesteks õppima 30, siis tänavu on sellele erialale laekunud vaid kuus avaldust. Vajab põhjalikku analüüsimist, miks see nii on, kas oleme meie teinud oma reklaaminduses mingi vea. Kuid kindlasti hakkab aasta aastalt õpilasi ka vähemaks jääma, tänaseks pole kõige suurem mõõnaaeg veel saabunud.
Mis võiks lähitulevikus Luual muutuda, kui põhikooli noori vähemaks jääb?
60 aastat on selline verstapost, et kui tõmmata paralleele inimese eluga, siis selleks ajaks peab olema ennast tõestatud. Ma loodan, et meie kool on oma märgi maha jätnud, aga et koolid tahavad elada pikka aega, tuleb ka oma tegemisi aeg-ajalt üle vaadata. Kui põhikooli noori jääb iga aastaga vähemaks, siis mängitakse ümber ka proportsioonid koolituskohtade kavandamisel ja täitmisel kutsehariduses. Senisest rohkem tuleb õpetada täiskasvanuid. Meil on juba praegu väga erinevad täiendõppe, kaugõppe, jätkukoolituste võimalused.
Kui eluliselt oluline on koolile iga õpilane?
Õpilane toob endaga kaasa pearaha, kuid pisut kõrgemast printsiibist lähtudes on tähtis leida see optimaalne õpilaste arv kooli jaoks, mis ühelt poolt tagaks kooli jätkusuutlikkuse ja elu kohapeal, aga teiselt poolt annaks ka väljundi tööturule. Kindlasti ei välju me aga enda raamidest ega ava siin näiteks müüjate koolitust.
Tänane kutseharidusseadustik lubab väga paindlikke õppe- ja kursustevorme. Koolituskohtade täitmine on samasugune müügitöö nagu mujal äris, sa lähed otse oma kliendi juurde ja teed koostööd firmadega. Selles suunas me oleme liikunud ja võimalused on suured, sest sellest aastast finantseerib riik koos EL-iga ka täiskasvanute täiendkoolitust. Kui muidu oli riiklik koolitustellimus vaid päeva- ehk tasemeõppuritele, siis nüüd laieneb see ka täiskasvanud õppijatele. Meilgi on sellel sügisel oodata väga erinevate kursuste avamist ja see on kõik osalejatele tasuta.
Keda te kooli juubelile ootate?
Me ootame eelkõige kooli vilistlasi, endisi töötajaid, sõpru ja toetajaid. Kõiki, kellel on meie kooliga seotud mälestused, kes on meiega ühel või teisel moel seotud.
Ma tahan ka tänada oma praegusi töötajaid, keda hindan kahe kriteeriumi järgi. Ühed on need, kes on siin töötanud 20 aastat ja rohkem, neid pole sugugi vähe, on isegi üks viiendik. Haridussüsteemis on see pigem hea, kui inimene pärast pikki aastaid, omades väärtuslikku kogemuste pagasit, leiab ikka veel motivatsiooni, et tööd jätkata. Teised aga on noored tegijaid, kelle teod räägivad iseenda eest. Kokku väärib äramärkimist 30 inimest, see on kolmandik kogu personalist. Kindlasti ei saa öelda, et kõik teised töötajad vähem väärilised oleksid, aga kuskile tuleb tõmmata piir ja ma loodan, et ei tee kellelegi liiga. Sest kooli igapäevane töörütm sõltub ikkagi kogu kollektiivist, igaühe panus sellesse eraldi on oluline.
Muidugi ootame endisi direktoreid ja õpetajaid ja ka sõpruskoolide esindajaid. Kes ei taha õhtul ära minna, saab toa ühiselamus, telkida saab ka pargis, kellel tervis kannatab. Kokku ootame Luuale umbkaudu 300 pidulist.
Millised koolid on Luua Metsanduskooli sõpruskoolid?
Kaunase Metsanduskool ja Ogre Metsanduskool — nendega on tehtud koostööd üle 40 aasta. Sidemeid on meil ka Saarijärvi ja Turu metsakoolidega, aga viimasel ajal on need kontaktid hõredamaks jäänud. Täna pole ka meie vajadus väljapoole suhelda enam nii suur, sest oleme jõudnud põhjamaadega samale tasemele, ehk samm ettegi. Kui nemad on tänaseks masinatele spetsialiseerunud ja raietöölist enam ei olegi, siis on ring täis saanud ja nüüd tahaksid soomlased juba meile saeõpetust ja metsurikoolitust saama tulla, kuigi 15-17 aastat tagasi läksid eestlased Soome esimesi teadmisi saama.
JAANIKA KRESSA
