Ei hakka siinkohal hinnangut andma saadud kauba väärtusele, küll aga esitan oma hinnangu ?müügitehnikatele?. Kuidas ostjale kaupa serveeriti? Kas lasti valida või lihtsalt räägiti ära?!
Kuna Jõgevamaa Keskerakonna esindajad on oma hinnangud valimistele esitanud kõige kuuldavamalt, siis alustaksin just sellest erakonnast. Tulemus oli hea. Stabiilne valijaskond ja pisike toetuse kasvgi, mis lisas ühe koha uues Riigikogus. Maakonnaski kasvatati toetajaskonda ja seega läks kõik hästi. Kuid Jõgeva haiglajuhi ja kohaliku piirkonna liikme arvamusavaldusi lugedes paistab paraku, et väike okas on hinges. Miks küll?! Aga ehk seetõttu, et ühelt poolt ei toonud sissetoodud ?tsirkusekaru? loodetud tulemust ja teisalt said kohalikud esindajad väga kesise häältesaagi. Olen Jõgeva haiglajuhiga nõus: kahju, et rahvas ei näe neid inimesi, kes iga päev südamega kohalikke probleeme lahendavad. Aga kas mitte just ?laadatolade? kasutamine häältepüüdmisel ei ole põhjuseks, miks kohalikud tegijad oma kontolt vaid üksikuid hääli leiavad?
Müügitehnika valik oli Keskerakonnal keskendunud kõmule, plakatitele ja autogrammidele. Kokkuvõttes tulemus hea, aga häälte lahterdamisel probleem: kuipalju hääli tuli erakonnale, kuipalju kohaliku organisatsiooni toetuseks ja kui suur on see sahtel, kuhu tuleb paigutada staarihääled?! Jõudu tööle!
Kuningate maal
Kuidas läks siis Rahvaliidul ehk kuidas läks kuningatel kuningate maal?! Võiks öelda, et hästi, sest maakonnas hetkel neile siiski veel vastast ei ole. Tugev ülekaal. Aga nii, nagu ei saa teised erakonnad ilma Tartumaata endale parlamendikohta kätte, nii paraku ei saa ka rahvaliitlased naabermaakonda kõrvale jätta. Sealt siis kokkuvõttes tulemus, mis sunnib nentima, et läks kehvasti. Mis siis ikkagi juhtus!?
Terve vabariik on juba kuulnud sellest, et ?kusagil struktuurides on kallutatud jõud?. Öeldakse ju, et rumal on see, kes lohutuseks vabandust ei leia. Aga rumal on ka see, kes arvab, et mis töötab ühes maakonnas, see töötab kogu maal. Jõgevamaal on Rahvaliidul tõenäoliselt arvamuse kallutamise kogemus olemas ja seetõttu kujunenud arusaam, et kõikjal saab läbi samade vahenditega.
Millised olid siis võrdseid võimalusi pakkuva erakonna müügitehnikad? Kuna liikmeid on neil maakonnas kolm-neli korda rohkem kui konkurentidel, siis üks kindel hulk hääli tuleb omadelt ja erilist pingutust see ei nõua. Muidugi oli alates septembrist, kui erakonna esimees oli teinud mõningad ?ämbrid?, vaja omade juures usk säilitada, aga pere armastab ju üldjuhul tingimusteta. Mis paistis aga silma ja kuuldus kõrva väljastpoolt? Oli ütlemata aktiivne müügitöö. Alustades tavapärastest rahvakoosolekutest ja ebatavalistest kontsertidest ning lõpetades parfümeeriasarja turuletoomisega ning abivalmis transporditeenuse osutamisega jaoskonda, olgu siis kogu rahvale kuuluva vallatranspordiga või saadiku isikliku sõiduvahendiga. Tagatipuks ei põlatud häälteostu ka sularaha eest… Jah, nii see oli, kuigi on arusaamatu, miks avalikkus sellest vaikib, fikseeritud fakt on ju olemas!? Aga ehk on see ?võrdsematest võrdsemate? privileeg. Jõudu ka rahvaliitlastele häälte lahterdamisel, sest kohalikud valimised on kahe aasta pärast ja selleks ajaks peab olema selge, kui palju on püsikliente ja kas mitte ei tule kosmeetikasarja täiendada. Ehk peaks ?Villu? naistesarja kõrval turule tooma ka ?Mai? meestesarja?!
Läbipõrunud seadus
Rohelised olid uute tulijate sektsioonis ja tegutsesid üsna tagasihoidlikult. Tulemus maakonnas ja kogu ringkonnas jäi tagasihoidlikuks. Hindama peab aga seda, et ei kasutatud peibutisi ning jäädi väärikaks, nagu peaksid jääma ka kõik teised erakonnad.
Isamaa ja Res Publica Liit ning sotsiaaldemokraadid tegutsesid koos Reformierakonnaga selles saalis, kus ei aetud segamini poliitikat, tsirkust ja laata. Kasutati traditsioonilisi tehnikaid: kohtumised valijatega, arvamuslood ja reklaamid erakonna tutvustamiseks, traditsiooniline nänn ? pastakad, kalendrid, tikud jne.
Maakonnas jäädi selle traditsioonilise tehnikaga küll ?superlaadaliste? ? Rahvaliidu ja Keskerakonna varju, kuid üleriigiliselt saavutasid traditsioone järgivad erakonnad kõik hea tulemuse.
Kokkuvõtteks võibki öelda, et kuigi poliitik olevat edukas siis, kui pakub rahvale seda, mida viimane ootab, siis tegelikult ikkagi on asjalood nii, et kui poliitikul on säilinud austus rahva vastu, siis ta ei alanda neid tasemele, kus valik tehakse kuulsuse käepigistuse, nänni koguse või ?palga? eest. Iga valija aga peaks, samamoodi nagu erakonnadki, hetkeks oma valikut analüüsima: kas valik oli kaalutletud sisuliselt või vaadati ?õunte pealt? või hoopiski kirjutas käsi selle numbri, mille omaniku käepigistus oli kõige ?kõrvetavam?. Järgmiste valimiste eel soovitus ? enne kasti juurde minekut peitke ahvatlused silme alt ja peske käed kätlemisest puhtaks, siis on kindlam, et valik on kaalutletud, mitte kallutatud.
Lõpetuseks aga välireklaami keelamisest. See keeld on läbi põrunud, sest tekitab segadust nii täitjates kui ka kontrollijates. Seega on tegemist seadusega, mis ei tööta. On ükskõik, kas raha läheb tänavareklaami tootjale või teistele valdkondadele (kuigi kulud on suurenenud), olulisem selle keelu juures on aga see, et nimetatud piirang on põhiseaduse vastane, sest kohtleb juriidilisi isikuid ebavõrdselt. Kõige rohkem häirib aga mind isiklikult see, et keeld toob minu ukse taha inimesi, keda ma seal näha ei tahaks. Ma tahan olla vaba ja ise otsustada, ja seda võimaldab passiivne reklaam. Keeluga on aga tekitatud olukord, kus erakonnad on suundunud aktiivsele ukselt-uksele-müügitööle. Kõik need arvukad rahvakoosolekud-kontserdid on ka sisuliselt ukselt- uksele-müük, mis sobib ehk uue saiasordi või ime-tolmuimeja müügi puhul, aga on terve mõistusega inimesele täiesti vastuvõtmatu.
Mis puutub aga saadikute aktiivsusse maakonna külastamisel, siis siinkohal lühidalt. Eelarvamus kipub ilma analüüsita tõeseks valeks muutuma. Iga inimene tehku ikka järeldused saadikute maakonnakülastuste kohta ise, mitte kuulduste põhjal. Ja meeles võiks pidada ka vanarahva tarkust: ?Tühi tünn kõmiseb kõige kõvemini?. Seega ei tasu kõminat kuuldes teha järeldust, et nüüd on tegijad platsis. Olulised asjad saavad enamasti aetud ilma suurema müra ja kärata.
TERJE TREI,
Reformierakonna Jõgeva- ja Tartumaa arendusjuht
