Kui seltskonnameedias avaldatakse titade või väikeloomade pilte, seisab nende juures tavaliselt emotsionaalselt hüüatav pealkiri “Nunnumeeter põhja!”. Nüüd on vähemasti Jõgeval kõigil võimalus näha, mismoodi seesinane nunnumeeter välja näeb. Selleks tuleb minna Jõgeva linnaraamatukokku ning ära vaadata Gunnar Vasemäe näitus “Ilked ja pilked”.
Näitus koosneb kahekümnest karikatuurilaadsest joonistusest, mille abil autor annab omapoolse visuaalse tõlgenduse ka näiteks sellistele mõistetele nagu karukell, infosulg ja väravavaht. Karukell on karukujuline äratuskell. Infosulg meenutab aga seasulgu ning kiri sellel annab teada, et sulus olijat (antud juhul siis infot) on keelatud sööta ja silitada. Väravavaht on aga, nagu habemeajamis- või ehitusvaht, pistetud pihustiga pudelisse, millelt võib lugeda, et ollus on korjatud “jummala puhastelt Uurali-Kongo aladelt”. Lisatud on hoiatus “Parim enne – halvim pärast”.
Mis eelpool toodud nunnumeetrisse puutub, siis see meenutab oma olemuselt natuke stopperit, ent on varustatud igasugu põnevate näidikutega. Kommentaariks on Gunnar juurde kirjutanud, et nunnumeeter on rahvamajandusele väga vajalik, sest selleta viidaks varjupaika isegi pajukiisud ning seiskuksid kõik rõõmurullide tehased.
Kui Gunnari enda lemmikpildiks sel näitusel on just nunnumeetrit kujutav, siis allakirjutanule meeldib enim teine meediast tõukuv pilt pealkirjaga “Depressiivsed eesti väikelinnud”, mis kujutab elektripostil ja -traadil istuvaid jabura ilmega linde. Selle pildi idee sündis Gunnari peas siis, kui Hannaliisa Uusmaa laulu “Depressiivsed Eesti väikelinnad” raadios eriti innukalt kedrati. Gunnar ise väikesi linnu depressiivseteks ei pea. Tema meelest oleks jube, kui kõik linnad Tallinna suurused kolakad oleksid. Mõni ime siis, et ta laulus sisalduva sõnumi natuke nihkesse lükkas ja pilapildiks joonistas.
Sportlased ja kalamehed
Paar pilapilti on Gunnar teinud ka spordi teemal. Üks neist, “Tervisesportlase lühikirjeldus”, näib vihjavat, et nii mõnegi harrastaja jaoks on sporditegemise juurde kuuluv atribuutika (“õige” firma rõivad ja jalatsid, sammulugeja ja muud tehnikavidinad) olulisemgi kui sportimine ise.
“Ma ise ei tegele isegi tugitoolispordiga,” kinnitas Gunnar. “Tervisespordi asemel võiksid inimesed minu meelest mingit kasulikku tööd teha. Ega ma tippspordistki palju pea. Sealgi tuleb aeg-ajalt üsna veidraid asju ette.”
Mis suhe on Gunnaril kalapüüdmisega, ununes talt küsimata, aga näitusepiltide hulgast leiab ka paar kalateemalist. Ühel on näiteks paati kogunenud nii palju häid kalamehi (nagu häid lambaid ühte lauta!), et kalad sinna enam ei mahugi. Teisel on aga kujutatud skeletistunud kala koos hüvastijätukirjaga, milles kala nimega Lutssov teatab, et elu järves muutus nii julmaks, et ta oli sunnitud meeleheites kaldale hüppama. Kõlab umbes nagu “Kevadest” pärit “Posin ennast üles et raha põle” ja Lutssovi nimigi näib selles suunas viitavat.
“Tegelikult leidsime sõpradega aastaid tagasi Peipsi ääres konnates kaldalt ühe surnud lutsu ja kirjutasime talle just sellise kirja juurde,” ütles Gunnar. “Kas keegi seda vaimukust tookord nägi või ei, seda ma ei tea, aga nüüd sai vana nali uuesti ära kasutatud.”
Mis näituse plakatil olevasse ühe joonega joonistatud kaksiklõusta puutub, siis see kujund peaks olema hästi tuttav Gunnari endistele õpetajatele, sest omal ajal armastas ta selliseid vihikutesse kritseldada.
“Nüüd läks see ometi asja ette,” ütles autor muiates.
Pilt ja sõna
Ilke- ja pilkepildid on tal sündinud pikema ajavahemiku jooksul. Gunnarile lihtsalt tulevad mõnikord sellised ideed pähe, mis tahaksid pilapildiks saada. Et need meelest ei läheks, tavatseb Gunnar märkmikku ja pliiatsit igal pool kaasas kanda ja ideed ruttu üles tähendada. Ideele visuaalse vormi leidmine võtab mõnikord rohkem, mõnikord vähem aega. Kui see aga vaimus silme ees seisab, siis ei võta pildi valmisjoonistamine enam palju aega.
Leivaameti poolest on Gunnar Vasemägi Jõgeva Sordiaretuse Instituudi mehhaanik, ent tuntuks on teda teinud just tema hobid. Peale joonistamise kuuluvad nende hulka või on aja jooksul kuulunud raadioamatörism, bändis mängimine, filmi- ja teatritegemine ning kirjatöö.
Sõna ja pildi koosmõjul on tegelikult oluline roll nii näitusel “Ilked ja pilked” kui ka Gunnari eelmisel joonistustenäitusel “Pildiloomad”. See oli Jõgeva linnaraamatukogus väljas möödunud aasta detsembris ning on pärast seda käinud läbi õige mitu Jõgevamaa raamatukogu.
Näitus “Ilked ja pilked” avati Jõgeva linnaraamatukogu täiskasvanute laenutusruumis raamatukogupäevade avapäeval, st 20. oktoobril ja jääb üles kuuks ajaks.
i
RIINA MÄGI
