Põltsamaa Ühisgümnaasium on viimased üheksa aastat korraldanud gümnaasiumi õppima asuda soovivatele õpilastele sisseastumiskatseid. Kuna aastaid soovis pärast põhikooli lõpetamist gümnaasiumis jätkata palju õpilasi, pidime kuidagi tegema valiku, keda võtta ja keda jätta. Samas ei saanud õpilaste arvu klassis lõputult suureks paisutada.
Üheksa viimast õppeaastat oli meie gümnaasiumiklassides kolm paralleeli. Need olid aastad, mil linna põhikooli lõpetas 140-150 õpilast ja piirkonna koolidest lisandus veel ühe klassi jagu või rohkemgi. Tänavu lõpetab linnas põhikooli 86 last ja piirkonnast võib loota juurde 10 õpilast. See tähendab, et sellel aastal saame valida umbes saja lapse hulgast.
Sisseastumiskatseid pole vaja
Põltsamaa Ühisgümnaasiumist asub igal aastal kõrgkoolidesse edasi õppima 73-76 protsenti lõpetanutest. Gümnaasiumist kõrgkooli õppima pääsenute arv on koolile kahtlemata tähtis näitaja, kuid see ei saa olla eesmärk omaette. Akadeemilise kõrghariduse kõrval on lõpetajatel võimalus omandada rakenduslik kõrgharidus, olgu selleks siis näiteks politseikool, kus pole ilma keskhariduseta midagi peale hakata. Samas on vähe tõenäoline, et ametikooli lõpetajad pärast eriala omandamist politseinikuks õppima lähevad.
Kuna põhikooli lõpetavate õpilaste arv on vähenenud, ei pea me enam vajalikuks gümnaasiumis õppima asuda soovivatele noortele sisseastumiskatseid korraldada. Varemgi said nelja-viielised õpilased meil gümnaasiumi katseid läbimata. Teste sooritasid põhikooli kolmede-neljadega lõpetanud õpilased. Tegelikult näitasid hilisemad noorte õpingutulemused, et mõni gümnaasiumi pääsenu, kes oli katsetel kogunud peaaegu kolmandiku punktidest ja saanud seega päris rahuldava tulemuse, ei suutnud gümnaasiumis õppetööga toime tulla ja langes koolist välja. Samas on näiteid ka selle kohta, et vähem punkte kogunud õpilased osutusid hiljem küllaltki edukateks. On olnud ka olukordi, kus põhikoolis tubli keskmine õpilane pole gümnaasiumis koormusele ja pingetele vastu pidanud ning on läinud ametikooli.
Sel aastal esitavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppima tulla soovijad avalduse ning põhikooli lõputunnistuse hinnete alusel koostame pingerea: päris kõiki soovijaid ei saa me siiski vastu võtta. Kui põhikooli lõpetanud noor tahab õppida ja tema tunnistuski seda kinnitab, pole meil midagi selle vastu, et ta valib küpsemiseks ja inimeseks kujunemiseks kõigepealt gümnaasiumi ja alles seejärel edasise õpingutee suhtes otsuse langetab.
Toimivat süsteemi ei tohi lõhkuda
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased saavad juba alates 7. klassist valida kas reaal-, humanitaar- või loodussuuna. Kunagi oli ka spordisuund, kuid selle vastu polnud piisavalt huvi. Noorte huvisid toetab nii õppetöö sisu ja erinevad meetodid kui ka klassiväline tegevus. Gümnaasiumiastmes jätkuvad reaal- ja humanitaarsuund, lisanduvad üld- ja muusikasuund, kus on väga populaarseteks valikaineteks vastavalt kodukultuur ning ja pop-jazz laul ja improvisatsioon.
Lisaks on linnas muusikakool, kunstikool ja heade sportimisvõimalustega spordikool, samuti mitut eriala õpetav ametikool. Seega on meie noortele loodud kõik võimalused mitmekülgseks õppimiseks ja enese arendamiseks. Minu arvates on Põltsamaa piirkonna haridusvõrk hästi välja kujunenud ning seda toimivat ja aastate vältel välja arendatud õppeasutuste struktuuri ei tohiks lõhkuda.
Kui saaks tegelikkuseks ametnike poolt välja öeldud mõte, et igas maakonnas peaks olema üks tugev gümnaasiumiosaga kool, siis ei kujuta küll ette, kuidas paarsada Põltsamaa linna ja piirkonna õpilast iga päev 30 kilomeetri kaugusele Jõgevale kooli sõidavad. See tähendab ju vähemalt kolme suure bussi jagu laste vedamist. Olen ise pidanud oma kaht last igal hommikul 20 kilomeetri kaugusele kooli saatma ning tean seepärast, et see edasi-tagasi sõitmine, millele kulub päevas vähemalt kolm tundi, tähendab noorele inimesele öösiti õppimist ja pidevat magamatust, samuti tuleks neil loobuda huvialadega tegelemisest ja sõpradega suhtlemisest ning võidelda totaalse üleväsimusega.
Põhikoolidel kindel koht koolivõrgus
Ma ei pea mõistlikuks ka põhikoolide vähendamist piirkonnas või nende muutmist algkoolideks. Pikka aega põhikoolis töötanud inimesena tean, kui põhjalikult väikeses koolis iga lapsega tegeldakse, kui tugevad on seal traditsioonid, kui tugev ühtsustunne.
Pean piinlikkusega tunnistama, et igal aastal on mõni õpilane, kes pole kooliaastate vältel olnud eriti aktiivne ega hea õppur, ent samas ka mitte mahajääja või korrarikkuja, keda märkan esimest korda alles lõpuaktusel. Olukord, kus õpilast koolis ei märgata, võib põhjustada noores inimeses kibestumist ja elus pettumist. Väikeses koolis, kus õpetajal on võimalus õpilasega individuaalselt tegeleda tunnis ja õppetöövälises tegevuses, ei jää keegi märkamatuks.
Tüdrukud poistest arengus ees
Neid õppureid, kellel on gümnaasiumi astudes silme ees selge siht ja kes teavad, kelleks nad saada tahavad ning kes selle nimel ka maksimaalselt pingutavad, on järjest vähem. Samas ei jaga ma seisukohta, et gümnaasium tähendab tingimata ettevalmistust ülikooli astumiseks. Liiati on tänapäeva ametikoolides juba mitmeid selliseid erialasid, mis eeldavad keskhariduse omamist. Mõned aastad tagasi oli meil neiu, kelle suureks sooviks oli saada juuksuriks. Sellele erialale õppima pääsemine eeldas keskhariduse omamist. Noore daami soov ja tahe olid kindel ning ta lõpetas gümnaasiumi, asus seejärel juuksuri eriala õppima ning juuksur temast saigi.
Poistega on hoopis teistsugune probleem. Päris paljud põhikooli lõpuklassi poisid on alles nagu suured lapsed ning nende kujunemine täiskasvanud inimesteks toimub just gümnaasiumis õppimise ajal. Poiste jaoks on gümnaasiumiaste kasvamise ja meheks kujunemise aeg. Seetõttu ei saa ega tohi põhikooli lõpetanud noormehe üle alati üheselt otsustada, kas temast saab tubli oskustööline või kõrgharidusega spetsialist. Poisid on sellises vanuses tütarlastest arengus natukene maad järel. Seepärast võtame rõõmuga need õppida soovivad suured poisid vastu, sest kolme aastaga kujunevad asjad ikka nii, et gümnaasiumi lõpuaktusel ulatab direktor lõputunnistuse väärikatele noortele meestele.
TIIA MIKSON,
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja
