Õpilaste teadusfestivalile esitas oma uurimistöö ka Põltsamaa ühisgümnaasiumi lõpetav Helis Ojala, kes uuris pranglimist ehk interneti teel peastarvutamisülesannete lahendamist, tema töö jõudis teise vooru.
Helis Ojala sõnul tekkis tal huvi pranglimise vastu siis, kui ta algklassides õpetaja Külli Kalvisti juhendamisel pranglimisega kokku puutus. Helis on pranglimises väga edukas olnud, ehkki tõdes, et vanemates klassides pole tal sellega aega tegeleda olnud. Neiu sõnul on pranglimine tema jaoks ühtaegu nii hobi kui tõsine, harjutamist nõudev tegevus. Selleks tuleb kasutada vastavat internetiprogrammi Miksikese õpikeskkonnas, seal saab liita, lahutada, liitlahutada, võrrelda, korrutada, jagada. Pranglimisel kasutatakse naturaalarve, täisarve ja kümnendmurde. Helis Ojala juhendajaks uurimistöös oli õpetaja Pille Martsik, kelle sõnul olid tal Helisega esimesed kokkupuuted hoopis kehalise kasvatuse tunnis.
Ühised eesmärgid kandsid head vilja
Pranglimise kohta koostatud uurimistööd sattus Pille Martsik juhendama tänu juhusele. Helis läks tegelikult õpetaja Külli Kalvistit endale juhendajaks paluma, kes pakkus Helisele välja, et hoopis õpetaja Martsik võiks pranglimist uuriva töö juhendajaks olla. Pille Martsik lausus sellele hetkele tagasi mõeldes, et esimese klassi õpetajana on vanema klassi õpilasele juhendajaks olemine väga keeruline. Teema tundus talle huvitav ning ta esitas Helisele kolm küsimust. Ta tahtis teada, millisele tulemusele on Helis uurmistööd koostades orienteeritud, kui palju on ta nõus ise sellesse panustama ja kas ta kokku lepitud tähtaegadest kinni peab.
Helis vastas talle, et tahab uurimistööd koostades saavutada maksimumtulemuse, on nõus ise täiest väest panustama ja tähtajad on talle tähtsad. Tagantjärele tõdeb Pille Martsik, et Helis täitis ja ka ületas kõik tema ootused. Tasub vaid mainida, et Helise uurimistöö jõudis noorte teadusajakirja Akadeemiake. Ka teadmine, et uurimistöö jõudis üleriigilisel tasemel teise vooru, viitab selle väga tugevale tasemele. “See on meie jaoks jackpot,” lausus uurimistöö juhendaja.
Pille Martsiku sõnul nii iseseisvat uurimistöö koostajat ei ole tal olnud võimalust varem juhendada. Et ka edaspidi Helisele võrdväärset järelkasvu tuleks, võiks Pille Martsiku sõnul pranglimisega juba lasteaias alustada, algklasside õpilastest rääkimata. Tema käe all õppinud lapsed on juba 15 aasta vältel väga tugevalt pranglinud. Need lapsed kes on tugevad pranglimises, saavad edukalt hakkama peastarvutamisega ning nende jaoks ei ole korrutustabeli selgeks saamine mingi probleem. Nad orienteeruvad numbrite maailmas ning mõistavad matemaatilisi tehteid kiiremini. Helis arvab, et tema reaktsioonikiirus jalgpallis on pranglimisest tulenevalt kiirem kui ilma selleta oleks.
Põltsamaa kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja kiitis Helist ka kunstikoolis hästi hakkama saamise eest, mis on ehk samuti osaliselt pranglimisega seotud.
Helis käis juba kolmanda klassi õpilasena pranglimise maailmameistrivõistlustel, hiljem ka veel ‒ viiendas ja seitsmendas klassis. Maailmameistrivõistlused said teoks Leedus, Ukrainas ja Eestis. Ilmselt läheb veel aega enne, kuni Eestist, Prangli saarelt, alguse saanud võistlusala laia maailma jõuab. Pille Martsiku tundides käis lõppema hakkaval õppeaastal ühe tüdruku USA-s elav täditütar, kes sai pranglimist proovida ning oli sellest väga huvitatud. Kaugelt pärit tüdruk tõdes, et nemad küll veel teises klassis nii hästi toime ei tule.
Tublide peastarvutajate reaktsiooni kiirus suurem
Pranglimise uurimistöö kohta lausus Helis Ojala, et selles käsitles ta koolimatemaatika ja pranglimise omavahelist seost, samuti soovis ta teada saada, kas head tulemused pranglimises näitavad, et inimene on geenius või peab ta lihtsalt väga palju harjutama ning otsis vastust küsimusele, milline on pranglimise kasutegur igapäevaelus.
Helis hakkas neli aastat tagasi jalgpallitreeningutel käima. Kaheaastase jalgpallimängimise järel hakkas treenerile silma, et Helise reaktsioon on oluliselt kiiremaks muutunud kui varem ning Helis pidas seda pranglimise tulemuseks.
Küllap aitab pranglimine ka nii tavapärase tegevuse juures nagu seda on kaupluses ostude sooritamine. Helise sõnul on talle kaubaga kassa juurde jõudes üsna täpselt teada, kui palju tal selle eest maksta tuleb. Ostjana on õpetaja Pille Martsikul kogemus, kuidas kassapidaja samad kaubad mitu korda läbi “piiksutas” aga tänu tema kiirele reageerimisele koostati siiski õige arve. Ta võib kinnitada, et peastarvutamisest on tõesti kasu.
Martsik usub, et kiiret reageerimisvõimet on ka tänapäevases liikluses hädasti tarvis. Ta arvab, et päris põnev oleks, kui keegi pranglimise ja liikluses reageerimise kiiruse seoseid saaks uurida, ehkki ta ei oska täpselt pakkuda, kuidas sellise uuringu praktiliselt läbi saaks viia.
Helis kasutas oma uurimistöös teiste õpilaste ning ka täiskasvanute abi mujalt koolidest. Üldjuhul oli pranglimises häid tulemusi saavutanud õpilaste matemaatika hinne viis, kümnekonnal õpilasel neli ning kolmel uuringus osalenud õpilasel kolm.
Helise sõnul oli tema tõsiseks huviks uurimistöö kaudu teada saada, kuidas jõutakse pranglimises heade tulemusteni. Tema pidi alati enne võistlusi väga palju harjutama. Seetõttu soovis ta teada saada, kas ka teised peavad nii tõsiselt harjutama või tuleb neil pranglimine kuidagi kergemalt välja.
Helise uurimistöö teema langes kokku tema tõsise hobi ja huviga. Kuid lisaks koolisisesele komisjonile, mille ees Helis oma uurimistööd kaitses, tuli tal seda teha ka õpilaste teadusfestivali komisjoni ees. Helis Ojala jõudis oma uurimistööga teadusfestivali teise vooru ja Pille Martsik peab juba ainuüksi seda suureks võiduks, ehkki ka võitjad kuulutati seal välja.
Õpetaja sõnul oli tema jaoks lausa imetlusväärne tutvuda teadusfestivalile saadetud gümnasistide uurimistöödega, mis näevad välja nagu tudengite koostatud bakalaureusetööd. Juhendajana on ta veendunud, et kui Helis ülikooli jõuab, on tal tänu varasemale kogemusele uurimistöid tunduvalt kergem teha kui paljudel teistel tudengitel.
Helisel on õpingud Põltsamaa ühisgümnaasiumis seljataha jäänud ja nüüd asub ta mõneks ajaks Tallinnas tööle, töökohtki on juba olemas. Seejärel läheb ta koos sõbrannaga kolmeks kuuks USA-sse tööle ja naaseb jõuludeks Eestisse. Pärast seda ootab teda ees suusatamine Austria mägedes ning peale seda töötamine vabatahtlikuna Aafrikas või Indias. Peale vaheaastat plaanib Helis jätakata õpinguid ülikoolis, tulevane erialavalik võiks olla reaalainete suunal. Samas kinnitas tüdruk, et tahab oma edasise elu kindlasti Eestiga siduda, sest Eestis meeldib talle väga elada.
TOOMAS REINPÕLD
