Neljapäeval külastas Jõgevamaa gümnaasiumi grupp Leedu koolijuhte. Nad siia toonud MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED juhatuse liige Sirje Aher rääkis, et Leedu koolijuhid tahaksid teada, et miks Eestis on PISA õpitulemuslikkuse hindamise uuringu tulemused paremad kui Leedus.
„HARED pani kokku programmi, et koolijuhid näeksid meie hariduse erinevaid tahke. Enamik selle rühma liikmetest on väikeste maagümnaasiumide direktorid. Neil on huvitav näha ka Jõgevamaa gümnaasiumi, Leedus on reform põhikooli ja gümnaasiumide eraldamiseks juba ammu tehtud ning nad tahaks kindlasti vaadata ja võrrelda, kuidas meil asjad on korraldatud.
Rühm käis kolmapäeval Tallinnas ühisgümnaasiumis, mis on väga edumeelne ja demokraatliku õhkkonnaga. Selle õppejuht on ühtlasi Eesti õpetajate liidu juht. Nad said sealt nii direktori kui õppejuhi käest väga palju infot.
Käisime veel Pirita-Kose lasteaias ja Pirita-Kose keskkonnahariduse õpitoas. See oli neile väga uus ja ega nad vist saanudki sellest kontseptsioonist aru. Et miks meil on nii palju keskkonnahariduskeskusi ikkagi tarvis, ja kuidas need tavalist kooli toetavad. Seal läks päris tõsiseks aruteluks. Tundub, et neil käib õppetöö ikkagi klassiruumis. Meil on juba tavapärane, et osa õppetööst toimub väljaspool klassiruumi. Direktorid muretsesid, kuidas lapsed ikkagi ära õpivad, mida nad peavad õppima. Nende jaoks on see, mida ära õppida vaja, ainult õpikus kirjas ja õppekavas.
Reedel läheme Luunja keskkooli, mille valisime sellepärast, et ta on suure linna lähedal ja piltlikult öeldes, seal tuleb teha palju lisatööd, et lapsed sinna kooli jääks, mitte linna ei läheks.
Oma ringreisi Eestis lõpetavad koolijuhid samuti Jõgeva maakonnas, külastades Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi,“ selgitas grupiga koos reisinud Silja Aher.
Külalistel oli arvukalt küsimusi
Jõgevamaa gümnaasiumis tutvustasid kooli direktor Priit Põdra ja õppejuht Sirli Vijar. Külalised said tutvustust kuulata oma emakeeles. Huvi kooli toimimise vastu oli tõepoolest põhjalik. Küsimusi esitati kooli rahastamise, toiduraha ja sõidutoetuse kohta. Õppesuundade kujundamise, valikainete ja arvestustenädala kohta. Eriti paelus valikainete ja õppesuundade teema, samuti tunti põhjalikku huvi õpetajate motivatsiooni ja palga teemadel.
Direktoril tuli selgitada, kuidas kasutatakse rahulolu-uuringute tulemusi ning rääkida kahe klassijuhataja süsteemist.
„Liiga kena,“ tegi vahekokkuvõtte üks kuulajaist, „kas teil probleeme ka on, koolikiusamist näiteks või puudumisi?“ „Rahuloluküsitluse järgi on 200-st neli tundnud end kiusatuna ‒ ka üks on meie jaoks liiga palju,“ selgitas direktor Põdra.
„Puuduvad õpilased ikka enamasti haiguste pärast. Puudumise pärast me ka koolist välja ei arva, küll langeb aastas välja 5‒10 õpilast edasijõudmatuse tõttu. Sisseastumine käib põhikooli tunnistuse ja vestluse alusel, tavaliselt on 80‒90 tahtjat, kümnekonnale ütleme ära ja kümmekond ise ei tule. Madalaimat lävendit kooli pääsemiseks pole, kuid põhikooli tunnistusel ei tohi olla kahtesid. Õpilased juba teavad, kuhu tulevad. Seega käivad nad akadeemiliste raskuste vältimiseks ka konsultatsioonidel kui vaja,“ rääkis direktor koolikorraldusest.
Eesti õpetajatel on suur otsustusvabadus
„Osaleme projektis Liidrite aeg 3, mille raames on korraldatud ka see külaskäik Eestisse. Saame tutvuda Eesti koolide tööga. Teame hästi, et Soomes ja Eestis on väga head õpitulemused. Jõgevamaa gümnaasium on selles suhtes veel põnevam, et siinsed tulemused on enamasti kõrgemad ka Eesti keskmisest. Tahame tutvuda saladustega, mis niisuguste tulemusteni viivad ja mida saaksime oma koolides kasutada.
Ka meil on väga häid ja ilusaid koole, aga see siin on nii ilus ja direktor noor entusiast,“ jagas oma muljeid Kaunase linnavalitsuse haridusosakonna juhataja asetäitja Ona Visockienė.
„Eestis on kogu õppeprotsessi organiseerimine oluliselt teistsugune. Esmapilgul köitis kahe klassijuhataja süsteem. Kursuste kaupa õppimine ning valikkursuste nädal on põnevad.
Peamiseks erinevuseks on see, et siin on igal tasandil suur otsustusvabadus, inimesed saavad ise otsustada, kuidas nad asju korraldavad, aga Leedus on endiselt kõik rohkem reglementeeritud.
Väga oluliseks peame siinset õpetajate motiveerimise süsteemi, täienduskursusi õpetajatele, preemiaid, kingitusi jõuludeks ja sünnipäevaks, sest arvame, et õpilaste tulemused sõltuvad eelkõige õpetajast, kes peavad olema motiveeritud. Kuigi õpetajal on siin mõnevõrra teistsugune roll. See on väga tore kool ja kindlasti annab väike organisatsioon teatud eelise,“ arvas Ona Visockienė.
ANDRA KIRNA16
