Üha tõusvad naftahinnad mõjutavad majandust kogu Euroopas. Peamiseks süüdlaseks peetakse strukturaalseid probleeme, seega hinnatõusu lõppu ei paista. See aga tähendab, et kallimaks muutub peaaegu kõik.
Euroopa Komisjon on väljendanud arvamust, et Euroopa Liidu kui ühtse majandusbloki konkurentsivõime peab suurenema. Selle tagamiseks soovitatakse kütuseallikate mitmekesisust ja tõhusat energiakasutust. Viimasel ajal oleme mitmetest Euroopa Liidu liikmesriikidest saanud uudiseid streikivatest kaluritest või veokijuhtidest. Euroopa Nõukogu ning Euroopa Komisjoni süüdistatakse tegevusetuses. Euroopa Parlamendilt oodatakse selget sõnumit, et valitud saadikud kaitsevad ennekõike tarbijat. Möödunud nädalal europarlamendis toimunud kütusehindade teemalisel debatil väljendasid oma muret kodanike pärast mitmed Euroopa Parlamendi liikmed. Kõlama jäi ühtne seisukoht, et liikmesriikide valitsused koostöös Euroopa Liiduga peavad suutma leida võimalusi, leevendamaks hinnatõusu mõju kodanike elukvaliteedile. Olen kindlal seisukohal, et inimestelt ei tohi oodata automaatset kohanemist kallineva kütuse või energiatarbimisega. Liidu niisugune sõnum õõnestab kodanike usku Euroopasse rohkem kui miski muu. Liikmesriigid peavad võtma ette konkreetseid samme, vältimaks järske hinnatõuse. Ühe võimaliku lahendusena on pakutud nn kriisifondide sisseseadmist Euroopa Liidus. Kriitilises olukorras saaksid vajalikud sektorid, näiteks kalandus või põllumajandus, n-ö esmaabi ja oleksid endiselt jätkusuutlikud ning konkurentsivõimelised. EL peab suutma ühtse poliitika abil vähendada kogu liidu haavatavust kõrgete kütusehindade tõttu. Ei tohi unustada, et tegemist on maailma probleemiga. Lahendusedki peavad olema üleilmsed. Elame ju täna globaalses külas, kus kõik kõigist ja kõigest sõltuvad. Energia- ja kütuseküsimuse taustal on aga jõuliselt esile kerkinud säästlikuma eluviisi küsimus. Aastaks 2020 peaks kogu Euroopa energiast 20 protsenti tulema taastuvenergia allikatest. Nafta tarbimine Euroopa Liidus tõenäoliselt väheneb. Rohkem hakatakse kasutama puhtamaid energiaallikaid. Inimeste teadlikkus keskkonnasõbralikkusest kasvab, kuid mitte piisava kiirusega ja iseenesest. Ei saa eeldada, et kalli, kuid energiasäästlikuma külmiku soetamine on jõukohane kõigile. Ka pole kõigil võimalik osta uut keskkonnasõbralikku ja vähem kütust neelavat autot. Seniks aga on meil kõigil võimalik kokkuhoidlikumalt elada. Olgu selleks või kraanivee kinnikeeramine hammaste harjamise ajaks või jalgrattaga tööl käimine. Rääkimata rongi eelistamisest ükskõik millisele neljarattalisele sõidukile.
MARIANNE MIKKO,
Euroopa Parlamendi liige, sotsiaaldemokraat
