Kolme nädala taguse ööraamatukogu ajal avati Jõgeva linnaraamatukogu teise korruse lugemissaalis eesti kaasaegset akvarelli tutvustav ülevaatenäitus, mille koostas akvarelligalerii Kala.
Kakskümmend näitusel osalevat autorit elavad eri paikades ja viljelevad erinevaid stiile. Aleks Kase pildi vana Narva Koidu tänavast, Anatoli Triboi Karjala maastiku ning Sergei Minini kaks maastikku, millest üht ilmestab jahti pidav hunt, võib näiteks tingimusteta realistlike alla liigitada. Slava Semerikovi ja Anatoli Strahhovi tööd on sündinud samuti väga peene ja täpse pintslitöö tulemusena, ent neid eristab eelmistest tugev müstiline laeng, mida võimendavad ka tehnilised nüansid.
Strahhovi pilte on esmapilgul raske akvarellideks nimetadagi. Ja tõepoolest: ta on akvarellitehnikat “vürtsitanud” graafikast laenatud võtetega. Ta tekitab nimelt akvarellipaberile kõigepealt metallplaadi ja graafikapressi abil omapärase struktuurse pinna ning asub alles siis akvarellidega maalima. Säärane “iseloomuga” paber annab kunstnikule arvatavasti mõned mõttekäigud juba ette ning mõni ime siis, et pintsli alt tulevad looduse vaimud, öised nägemused ja muud müstilise varjundiga nähtused.
Jõgeva esindus on tugev
Realistidele pakub seekord mõnusat vastukaalu päris arvukas abstraktsionistide “blokk”. Christel Allik on küll maalinud täiesti reaalseid iiriseid ja Jelena Pavlova roose, ent pigem on nad mõlemad püüdnud tabada nende lillede vaimu kui täpset väliskuju. Ka Tiina Tammetalu esitab oma visiooni sulnist hommikust ja Marju Bormeister oma nägemuse hommikust õhtusse kulgevast päevast abstraktses vormis.
Allakirjutanu lemmiktööd sellelt näituselt on samuti abstraktsed. Agne Kuusing-Soome “Aegade keerises” ning Pille Laubi “Sügisetüüd” I ja II võluvad just oma värvigammaga. Laubi piltide puhul on tunne, nagu vaataksid küll realistlikku kujutist, ent läbi paksu jääklaasi. Nii et see, mis sealt paistab, võib olla kirev sügismaastik, ent võib olla ka näiteks peotäis värvilisi marmelaaditükke.
Kohalikke autoreid esineb näitusel viis. Eike Salu ja Gennadi Lapini tööde kohta võib öelda, et need on tuntud stiilis ja tuntud headuses. Margit Karu, Tiina Säälik ja Žanna Toht on aga kõik galerii Kala omanikult Gennadi Lapinilt akvarellikoolitust saanud – kes suuremal, kes vähemal määral – ning kõigil hakkab kujunema oma isikupärane käekiri. Ka narvalanna Irina Jugolainen, kes mitu aastat Lapini juures akvarellitundides käinud, astub oma kunstnikuteel üha julgemaid samme. Ülevaatenäitusel näha olev “Talvine hommik” on selle tõestuseks.
Narvas poole rohkem
Kes veel mainimata on? Rein Mägar, Ülle Meister ja Ruudi Treu. Kõik Jõgeva kunstisõpradele tuntud nimed, sest esinenud siin isikunäitustega ja osalenud ka varasematel ülevaatenäitustel. Mägar omakandimehena (pärit Laiuse lähedalt) on meie näitusesaalides eriti sage külaline olnud, Ülle Meister on aga veelgi tuntum raamatulehekülgedelt: ta on olnud aastakümneid viljakas raamatuillustraator. Ruudi Treu loomingut saab praegu suuremas valikus näha Põltsamaa lossihoovis tegutsevas galeriis pART.
Ehkki 20 autori 25 töö põhjal ei ole võimalik saada ammendavat ülevaadet kõigest, mida Eestis akvarelli vallas tehakse, annab näitus väikese läbilõike teemast ometigi. Nii et galerii Kala on ajanud taas tänuväärset asja. Näituse komplekteerimisel oli Gennadi Lapinile abiks Eesti Akvarellistide Ühendusse kuuluv Rein Mägar, rahaliselt toetas ettevõtmist Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp. Näituse algne versioon oli nimelt üleval Narva raamatukogus. Jõgeval näeb vaid umbes pooli Narvas väljas olnud töödest, sest rohkem siinse raamatukogu lugemissaali seinad lihtsalt ei mahuta.
Eesti tänapäeva akvarelli tutvustav näitus jääb linnaraamatukogusse üles 5. juulini. Suvel pole raamatukogu ehk küll nii populaarne paik kui talvel, ent tõsisel kunstisõbral tasub sealsest teise korruse lugemissaalist siiski läbi astuda.
i
RIINA MÄGI
