Valitsus ja Riigikogu on teinud viimastel nädalatel olulisi küttemajandust ja maagaasi puudutavaid otsuseid: ühelt poolt võttis parlament vastu monopolide ohjamise seaduse, teisalt on valitsus otsustanud ära osta ASile Eesti Gaas kuuluva põhivõrgu. Kuidas see kõik Jõgevamaa inimesi mõjutab, räägivad Eesti Gaasi müügijuht Ülle Ots, AS Termox juhataja Aare Kivilo, Jüri Morozov ning Aivar Kokk.
Kas valitsuse soov osta ära gaasi põhivõrk on mõistlik otsus?
Ots: See otsus tuli Eesti Gaasile väga suure üllatusena. Euroopa Liit tegi Eestile erandi, mille tõttu ei pea meil ülekandetorustik olema jaotustorustikust eraldatud, kuna tegemist on tupiktorustikuga ja üle kanda meil gaasi kuskile ei ole. Selles mõttes oli väga üllatuslik, et ülekandetorustik soovitakse taasriigistada.
Sellel pole sisulist mõtet. Praegu kuulub torustik Eesti Gaasile ja selle hooldamiseks on moodustatud eraldi ettevõte EG Võrguteenus. Mis muutub siis, kui Eesti Gaas ei ole enam omanik, vaid omanik on riik või mõni teine erafirma? Majanduslikku mõtet ma sellel ei näe, sest tulu teenitakse ainult ülekandmiselt, kuid gaasikogused jäävad väiksemaks.
Eesti Gaas peaks siis ju rahul olema, et saab lahti torustikust, mis midagi sisse ei too.
Ots: Põhimõtteliselt küll. Eesti Gaasi omanikud on kaks ELi firmat ja Gazprom, pluss väikeaktsionärid, kes on huvitatud gaasi müügist ja transpordist. Tulu teenitakse kehtestatud võrgutariifist, mis on konkurentsiameti poolt piiratud, nii et mingisuguseid ülikasumeid ei saa tekkida.
Morozov: Konkurentsiamet peaks uue seaduse järgi piirama ka elektri hinna tõusu, kuid see tõuseb nii, nagu tahab, ja valitsus võtab Eesti Energiast miljardeid dividendidena välja. Võib-olla tahetakse sama skeemi siis ka Eesti Gaasi puhul kasutada.
Kokk: Mul on selline tunne, et keegi on midagi valmis ehitanud ja nüüd tahetakse käpp peale panna. Riigikogu valimised on niivõrd lähedal, et jälle püütakse välja käia nn Vene kaarti. Tegelikult tuleks meil tarbida nii palju kui võimalik ikkagi väljastpoolt Eestit saadavat kütust ja siis oma põlevkivi kallale minna, kui meil ei ole enam mujalt saada.
Kui räägitakse, et gaasi hind muudkui tõuseb, siis tuleks vaadata asja teist poolt. Pole palju aega möödas, kui gaasile kehtinud viieprotsendisest käibemaksust sai 18-protsendine käibemaks ja täna on see juba 20 protsenti, rääkimata sellest, et kõigil kütustel tõstetakse aktsiisi, mis on hinna kõrgele tõstnud.
Jõgeva vallavolikogu liikmena oleks mul küll hea meel, kui Jõgeva vallas olevad gaasitrassid, mis vald on nelja-viie aastaga ehitanud, oleks võimalik väga hea raha eest maha müüa. Meil ükskõik, kes on maa all olevate torude omanik, peaasi, et gaas katlamajadeni jõuaks.
Ots: Gaasi hind ei sõltu sellest, kellele torustikud kuuluvad. Praegu impordib gaasi Eesti Gaas, aga on võimalik ka kellelgi teisel minna Venemaale kaupa tegema.
Kivilo: Kui rääkida kapitalikulust, siis Eesti Gaasile kuuluval gaasitrassil on amortisatsiooni tõttu täna üks jääkväärtus, mille pealt arvutatakse tulubaas, mille konkurentsiamet kooskõlastab. Uuele omanikule müüakse torustik aga turuhinnaga, mis on jääkväärtusest kõrgem ja järelikult kapitalikulu tõuseb.
Ots: Miks gaas on läinud kallimaks? Gaasi lõpphinna moodustavad kauba hind, transpordi hind ja aktsiis. Aktsiisimaks on tuhande kuupmeetri kohta suurem kui võrgutariif selle ülekandmise eest. Nii et riik saab gaasi müügitulust kaht maksu: käibemaksu ja aktsiisimaksu. Võrgutariif on tõenäoliselt tõusuteel, sest riik tahab gaasivõrgu ostukulu tagasi teenida.
Kokk: Nii, nagu riik võtab Eesti Energiast dividende, eks ta tahab ka gaasivõrgust dividende võtta ja tõstab sellega veel hinda.
Morozov: Hinnatõus pole seotud ainult gaasi infrastruktuuri riigistamisega, vaid hinnatõus hakkab kollitama ka väikseid soojatootjaid. Paljudel puhkudel on soojatootja munitsipaalettevõte, kes on oma hinna kooskõlastanud kohaliku omavalitsusega. Väikesed soojatootjad üldjuhul doteerivad lõpptarbijat ehk hoiavad soojavõrke ülal kohaliku omavalitsuse abil. Kui hinda hakkab kooskõlastama konkurentsiamet, kes arvestab kõiki kulukomponente, siis sooja hind tõuseb kohe. Tagajärg on see, et osa soojatootjaid kukub kokku, sest inimesed ei suuda neile enam maksta.
Kokk: Maapiirkondades on omavalitsused teinud kõik selleks, et hoida kommunaalkulud võimalikult madalal, et inimesed suudaksid ja tahaksid seal elada. Jõgeva vald on teinud palju selleks, et küttekulu kokku hoida. Munitsipaalkatlamajad on kaotatud, selle asemel on kõikide elamute juurde toodud gaasitrass ja inimesed ise reguleerivad oma kulusid. Jõgeva vallas oli viis katlamaja ja igal aastal jäid tarbijad 500 000 – 600 000 krooni võlgu. Sealt tuligi mõte, et odavam on sama raha eest gaasitrassid välja ehitada.
Riik on teinud aga kõik selleks, et gaasi hind tõuseks – küll aktsiisiga, käibemaksuga. Kuhu me jõuame? Elektri hind tõuseb igal aastal, vee ja kanalisatsiooni hinnad kasvavad kordades.
Kivilo: Räägitakse toiduainete ostukorvist, aga miks ei räägita kommunaalteenuste ostukorvist. Võrdlesin aastaid tagasi oma Rootsi sugulasega, et kuidas tema pensionärirahakott jaguneb. Kolmandik läks tal söögi peale, kolmandik elamise, kommunikatsioonide ja riiete peale ja kolmandik jäi üle. Meil on puudu see ülejääv osa, aga muidu on kõik väga hästi.
Kokk: Kui varem tankisid auto enne Soome minekut sadamas täis, siis täna on diisliküte Soomes odavam kui Eestis. Riietest ei tasu üldse rääkida, nende hinnatase on Eestis palju kõrgem. Gaasi hind on Eestis kõrgem kui mitmes Euroopa arenenud riigis.
Ots: See on tõlgendamise küsimus. Gaasi hind koosneb kolmest osast: ülekandekulu, kauba hind ja maksud. Läände esitab Gazprom mitu arvet, sest üks asi on kauba hind ja teine transiidikulu, kuid meile tuleb kogu arve koos, kuna läbi kolmandate riikide transiiti ei toimu. Ajakirjandus on võrrelnud Euroopasse müüdava kauba hinda, kuhu ülekandekulud pole arvestatud, ja meie kauba hinda, kuhu on juba ülekandekulu sisse arvatud.
Kokk: Eks me tahaksime, et gaas oleks odavam. Riik ning Eesti Gaas peaks läbirääkimisi pidama, et äkki oleks võimalik Gazpromiga sõlmida pikaajaline leping gaasi hinna peale, mis ei muutuks. Teisalt peaks riik vähendama aktsiisi või käibemaksu, et elanikel oleks sooja tootmine nii odav kui vähegi võimalik.
Kivilo: On terve hulk gaasitorustikke, mis moodustavad kinnistu sisevõrgustiku, mis ei ole kellegi oma. Riik pole suutnud nendega korda majja luua. Keegi ei hoolda neid, keegi ei kontrolli neid, see on täielik kaos. Kui riik pole selles valdkonnas suutnud korda majja lüüa, siis kuidas ta suudab suure võrgustikuga toime tulla?
Kokk: Mina ei saa aru, miks ühelt poolt tulev asi on halb ja teiselt poolt tulev hea. Kui gaas tuleb Venemaalt, siis on see väga halb, aga bensiin ja nafta kõlbavad. Mul oleks hea meel, kui Eestisse tuleks vedelgaasiterminal, siis oleks veel üks võimalus.
Riik võib osta endale gaasivõrgu ja anda selle läbi konkursi rendile, aga seda tuleb teha nii, et inimestele muutuks teenus odavamaks, mitte kallimaks.
Ots: Kui räägitakse, et Vene gaas on halb ja viib raha riigist välja, aga kohalik kütus jätab raha sisse, siis kes garanteerib, et puiduhaket ei osteta soodsa hinna puhul Venemaalt, Lätist või Leedust? Ma olen kindel, et kui meil nõudlus hakkepuidu järele kasvab, hakatakse seda sisse tooma sealt, kus on see odavam, ja raha läheb ikka välja.
Morozov: Pigem on see julgeoleku küsimus. Energiakandjaid peab olema palju, ettevõtjaid peaks olema palju, kes sooja toodavad. See on julgeoleku seisukohast oluline, samuti ettevõtluse arendamise poolest.
Kivilo: Meil toodetav pellet on toodetud Vene puidust, meie oma hakkepuit ja turvas läheb Rootsi ja mujale. Kui tõuseb õli hind, tõusevad kõigi toorainete hinnad. Millise kütuseliigi me valime, on poliitiline otsus.
Morozov: Terves energiamajanduses on 90 protsenti poliitikat ja 10 protsenti majanduslikku arvestust. Miks mina propageerin kohalikku kütet? Esiteks on toore meil kohapeal olemas ja selle kasutamine arendab kohalikku ettevõtlust. Gaasi toomine meie keskasulatesse on oluliselt kallim kui kohapealse kütuse kasutamine. Peaks rehkendama läbi, millist energiakandjat – gaas, hakkepuit, tuuleenergia – on kuskil kõige otstarbekam rakendada, ja seda siis teha.
KÜSIS ARVED BREIDAKS
