Mustvee Gümnaasiumis ei ole veel uhkeid ekspositsioonipindu, aga üht-teist on tihti vaja “üles riputada”. Nii tõi keegi õpetaja juba juubeli aegu kooli suure võrgutüki. Eks see tuleta ka meie asukohta meelde, sest Mustvees on olnud minevikus veel rohkem kalavõrkudega peale hakata kui tänapäeva rangete püügilimiitide ajastul.
Juba mitmendat korda läks võrku vaja fotoväljapaneku jaoks, mille valmimise taga on fotoringi juhendaja Neeme Kook.
Vaadata sai ka tema enda töid. Mõned portreed, loodus; veepind, kus kagust suundub loodesse kivine tume muulijupp, edelast kirdesse lõikab kivide rivi veepeegelduses helenduv pilvede väät. Lopsaka kaldataimestiku taustal vesikupulehtede tihe vaip veepinnal, mille kohal kõrgumas-troonimas ainus kollane õis. Pimedus, aga taevasse on jäänud veel valgust.
Pealkirja “Varahommik Alatskivil” all esinesid Jorma Pärn ja Agnes Soosaar. Esimesel ka kivid vees, teisel kolmel fotol lõkke põlemine, selle valgus taevasele alla jäämas.
Kõige rohkem fotosid leidus pealkirja all “Tütarlaps muulil”. Põnevust lisas rebitud äärega paberil gooti šriftis kirjutatud kiri, millest võis lugeda kelleltki Krimmi sõjaväljadelt tagasijõudnult, kuidas arst soovitanud talle tervise turgutamiseks mereõhku ja kuidas ta koliski aastaks kuskile kuurortlinna. Igaõhtustel jalutuskäikudel hakanud talle muulil silma keegi neiu, kes polnud seal alati üksi. Need fotod olidki seotud selle lavastatud kirjaga.
Seda “salapärast neidu” olid peale juhendaja enda pildistama sattunud Regina Kilter, Laura Zalekešina, Liisi Tamm ja Tiido Korsten.
Hea, kui midagi tehakse ja teistega muljeid jagatakse. Eks iga väike või suur näitus ole jagamine. Hea, kui leidub inimesi, kes säärast “kihutustööd teevad”, et õpilased fotosid teeksid, analüüsiksid, välja valiksid, üles seaksid.
Mingis hoomamatus tulevikus on ka Mustveele pakutud supel- ja spa-linna oreooli. Võib-olla hakkabki Mustvee muul kunagi Pärnu omale rohkem konkurentsi pakkuma, ehitatakse pikemaks ja kohtabki ka seal ikka mõnda inimest, mõnda fotograafi.
EHA NÕMM
