Jõgeval Betti Alveri muuseumis avati esmaspäeval Ly Lestbergi fotonäitus “Teateid Jõgevast ja tema inimestest”. Muuseumi tellimusel valminud näitus on omapärane katse portreteerida Jõgevat siin elavate ja töötavate inimeste kaudu.
Jõgeva inimesi käis fotokunstnik Ly Lestberg, kes on tuntud ka graafiku, filmilooja ja raamatuillustraatorina, pildistamas kahel päeval tänavu oktoobris.
“Jälgisin hoolega erinevaid pikaajalisi ilmaprognoose, et Jõgevale tulles päike ikka kindla peale kahel järjestikusel päeval paistaks,” ütles Ly Lestberg.
Ilmaennustus alt ei vedanud ja ta kasutas mõlemal päeval pildistamiseks ära kogu valge aja, sest paarikümne hea foto saamiseks tuli portreteeritavaid leida oluliselt rohkem. Pildifaile, mille hulgast valida, kogunes kaamerasse 500 ringis, näitusel on piltidel kokku 55 inimest. Kümmekond poseerinud inimest näitusele kahjuks ei mahtunud.
“Tagantjärele tunduvad need kaks päeva kui omalaadne budistlik harjutus — võimalus püsida hommikust õhtuni vaid ühes, käes olevas hetkes, keskendununa pildistamisele, unustades kõik muu vähem olulise, muu hulgas ka oma keha vajadused,” sõnas Ly Lestberg.
Tööd alustades võttis ta eesmärgiks pildistada võimalikult paljusid ja võimalikult erinevaid inimesi. Neid, kes linnatänavail vastu tulema juhtuvad, aga ka neid, kes neile omases töökeskkonnas tööd teevad. Eksperimenti alustades polnud fotokunstnik sugugi kindel, et inimesed üldse on nõus talle kui võhivõõrale käigupealt poseerima. Keeldujaid oligi, aga mitte nii palju, kui karta võis.
“Kahe päeva jooksul ilmselt kasvas ka minu professionaalsus inimeste nõusserääkimisel. Lõpupoole keeldujaid praktiliselt polnudki,” sõnas Ly Lestberg.
Lisaks pildistamisloale palus ta inimestelt vastust kahele küsimusele: mis teeb Jõgeva eriliseks ja mida saaks Jõgeval muuta paremaks. Anonüümseid vastuseid saab lugeda ka näitusekülastaja.
“Muidugi kahju, et pildistamiseks ainult kaks päeva jäi. Nii mõnegi inimesega oleksin meeleldi pikemalt vestelnud, koos kohvi joonud, linnagi avastanud, aga mul tuli kohe, kui pilt tehtud ja küsimustele vastused käes, edasi kiirustada,” tõdes Ly Lestberg ja lisas, et Betti Alveri muuseum oli siiski eelnevalt sõlminud mõned pildistamiskokkulepped. Näiteks Kaitseliidu Jõgeva maleva majja poleks ta muidu sisse saanudki.
Igaüks isemoodi
“Pole olemas üheselt ilusaid ega üheselt koledaid linnu ega inimesi, iga linn ja iga inimene on isemoodi ja talle ainuomaste väärtuste paketiga,” kinnitas Ly Lestberg.
Tema sõnul on fotograafia kohta liikvel igasuguseid teooriaid, aga just selle näituse tegemine sisendas temasse usku, et kõikvõimalikud teated foto või fotograafia surmast on tugevasti üle dramatiseeritud.
“Selle näituse tabatud hetked on pigem igavese õnnetunde talletamise ja jagamise soovist kantud, kuna valdavalt on inimesed fotodel helged ja õhustik päikseline,” ütles Ly Lestberg.
Tema näitus sai teoks Betti Alveri muuseumi käivitatud fotoprojekti “Meie inimesed Jõgeval” raames.
“Muuseumi kogudes on tallel hulk möödunud sajandi algusest pärit värvikaid fotosid, millel kujutatud Jõgeval elanud inimesi,” ütles Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru. “Fotoprojekti käivitasime selleks, et saada oma kogusse pilte ka tänapäeva jõgevalastest. Eri rahvusest ja eri sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvate inimeste portreed aitavad tuua välja linnale omased jooned ning 21. sajandi alguse Eesti ühiskonna erinäolisuse.”
Fotoprojekti käivitamiseks said muuseumi töötajad inspiratsiooni lähemast ja kaugemast minevikust. Lähiminevikus, täpsemalt seitse aastat tagasi, käis näiteks fotograaf Alar Madisson Eesti Rahva Muuseumi ülesandel kõigis Eesti maakondades kohalikke inimesi pildistamas ning jäädvustamas nn läbilõiget 21. sajandi alguse eestimaalastest. Kogutud materjali põhjal koostatud näitusi “Meie siin maal” ja “Meie siin maal 2” eksponeeriti Raadi mõisa varemetes ja Tallinna lennujaamas.
Kaugemas minevikus on Eestimaa pinnal etnograafilist laadi pildistamisretki ette võtnud Charles Borchardt (tema eesti taluinimeste portreede sari hinnati 1867. aastal Moskva Keiserliku Ülikooli Loodusuurijate Seltsi ülevenemaalisel etnograafianäitusel hõbemedali vääriliseks), Heinrich Tiidemann ja Johannes Pääsuke.
Modellid rahul
Esialgse plaani järgi pidi fotod tänapäeva jõgevalastest tegema siitmailt pärit fotograaf Imre Lehemets. Ta alustaski tööd, ent siis viis elurada teda võõrsile ning muuseumi ettepanekul võttis projekti üle Ly Lestberg. Esmaspäeval avatud näitusel ongi väljas ainult tema fotod.
“Lyga on meil käimas ka pikem koostöö: tema ja Epp Kubu kaasabil peaks tuleval aastal valmima meie muuseumi uuendatud püsiekspositsioon,” ütles Toomas Muru.
Näituse avamisel oli kohal päris mitu Ly Lestbergile tema fotoretkel poseerinud inimest. Oma portreedega olid nad väga rahul. Üks Lestbergi modellidest oli Jõgeva abilinnapea Ants Prii.
“Tore oleks, kui fotoprojekt jätkuks. Meil on veel palju inimesi, keda pildistada,” tõdes abilinnapea.
Ly Lestbergi arvates ei kinnita näitus ega lükka ka ümber muuseumi poolt püstitatud hüpoteesi, et Jõgeva linnale omane võib peegelduda siin elavate inimeste nägudes või olekus. Küll aga tänas fotokunstnik kõiki, kes olid nõus kaamera ees kannatlikult poseerima. Tõeliselt kordaläinuks saab näituse tema sõnul lugeda aga alles siis, kui kasvõi ühelgi näitusekülastajal tekib pilte vaadates soov võtta aeg maha ja minna linna peale uitama, avastamaks enese jaoks oma inimesed ja oma Jõgeva.
Toomas Muru kinnitusel saab kevadel teoks veel teinegi näitus: siis pannakse suureformaadilised jõgevalaste portreed üles linnaruumi. Fotoprojekti “Meie inimesed Jõgeval” toetas Eesti Kultuurkapital.
Ly Lestbergi elukäik
* Sündinud 19. märtsil 1965 Tartus
* Lõpetanud 1980 Tallinna lastekunstikooli, 1983 tarbekunsti kallakuga Tallinna 24. keskkooli ja 1990 graafika erialal Eesti Kunstiakadeemia
* Alates 1986. aastast on esinenud enam kui kolmekümne isiknäitusega, peale Eesti on need toimunud Soomes, Saksamaal ja Itaalias
* On pälvinud oma loomingu eest rohkesti preemiaid, sh Faluni graafikatrienaali peapreemia (1993), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1997) ja Kristjan Raua nimelise kunsti aastapreemia (2000)
RIINA MÄGI
