Kakskümmend aastat tagasi paekivikillustiku tootmist alustanud Pajusi valla firma Kaltsiit tulevikuplaanid olenevad paljuski riigi teedeehituse ja -hoolduse plaanidest.
Pajusi kolhoosi tootmisjaoskonnast välja kasvanud aktsiaselts Kaltsiit toodab alates 1993. aastast lubjakivikillustikku Pajusi vallas Kalana lähedal Otisaare karjääris. Firma juhatuse liikme Raivo Lehiste sõnul ostavad suurema osa killustikust aktsiaseltsid TREF, Lemmikäinen Eesti ja Teede Rev 2.
Kord propageeritakse graniiti, kord paekivi
“Põhikliente on meil kakskümmend kuni kolmkümmend,” rääkis Lehiste, lisades, et killustikutootmise osas on tarvis vähemalt viis aastat ette mõelda. “Kui pidada laienemisplaane, tuleb arvestada, et maavara kaevandamise loa saamiseks kulub ikka päris kaua aega. Strateegiliselt mõeldes peaksid olemas olema ka kümne aasta plaanid. Paraku raskendab nende kavatsuste teostamist asjaolu, et mingil ajal tahetakse kasutada rohkem paekivi, siis aga propageeritakse jälle teede ehitamist graniidiga, mis on tegelikult kallim. Pealegi tuleb graniitkillustikku sisse osta. Nüüd on hakatud jällegi toonitama vajadust kasutada kohalikke maavarasid, sest õigete tehnoloogiliste võtete rakenduse korral on ka paekivikild täiesti korraliku kvaliteediga. Meie täpsemad plaanid sõltuvad aga suuresti riigi ja Eesti Maanteeameti seisukohtadest. Praegu, pärast mitmete liiga kulukate ja teinekord ka mitte just kõige paremini läbi mõeldud objektide valmimist, peetakse tarvilikuks pöörata rohkem tähelepanu tugimaanteede hooldusele, ehitusele ja korrashoiule. Killustikutootmises võivad aga mahud sellisel juhul koguni väheneda,” rääkis ettevõtja.
Killustik veetakse kliendi objektile
Aktsiaselts Kaltsiit valmistab kahtteist erinevat killustiku fraktsiooni. Tootmine kulgeb Tallinna Tehnikaülikooli sertifitseerimisasutuse poolt välja antud tootmisohje sertifikaadi alusel. Põltsamaa regioonis toodavad aga killustikku ka Moreen OÜ ja Luige Kivi Pajusi vallas Sopimetsa külas, samuti Põltsamaa Graniit Põltsamaa vallas Rõstla külas.
“Sel põhjusel on tekkinud ka suurem konkurents, sest ettevõtted asuvad üksteisele küllaltki lähedal. Kõige ökonoomsem on lõhatud paas purustada ja sõeluda välja fraktsioonid, mida tee-ehitajad kõige rohkem kasutavad. Ka üldehitajad ja betoonitootjad on harjunud just sellist killustikku kasutama,” ütles Raivo Lehiste. “Töötame kahe statsionaarse purustussõlmega, mida teenindavad ekskavaatorid, laadurid ja veoautod. Killustiku veame klientide juurde kohale oma transpordiga.”
Töökohad paarikümnele inimesele
Praegu töötab aktsiaseltsis Kaltsiit paarkümmend inimest. “Kolm nendest on ametis firma algusaastatest alates. 2007. aastal, majanduselu tõusu ajal oli meil aga nelikümmend töökohta. Samal aastal tulin ka ise ettevõttesse tegevjuhiks. Palju oli õppida firma rajajalt ja esimeselt juhilt Eri Lassilt, kes kuni oma viimase eluaastani firma käekäigule kaasa aitas,” ütles Raivo Lehiste.
“Pajusi valla elanike ja majandusoludega olin aga juba varem tuttav, sest töötasin kohaliku kolhoosi betoonijaoskonna juhatajana,” lisas tegevjuht.
Lehiste märkis, et Kaltsiidi karjäär on huvitav paik ka ajaloolises mõttes, sest siit on leitud vetikate kivistisi, mille põhjal peaks olema koostatud kolm doktoriväitekirja.
“Kõigist maailmas teada olevatest vetikaliikidest, mis sel ajajärgul (u 450 miljonit aastat tagasi) kivistusid, olevat meie karjääris esindatud 90 protsenti,” märkis firmajuht.
i
JAAN LUKAS
