Betti Alveri muuseumis tehti nädal tagasi kokkuvõtteid filmikonkursist “Omanäoline Jõgeva”. Seitsmest linateosest tunnistati parimaks Piret Järve südamlik ja mõtisklev “Minu Jõgeva”.
“Filmikonkurssi käivitades võtsime seda kui pilootprojekti ehk kui ettevõtmist, millega algab iga-aastaste filmikonkursside jada,” ütles Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru. “Et võistlustöid ainult seitse laekus, pole ime: ega sellised ettevõtmised kohe “täie rauaga” käivitugi. Koolinoortelt eeldasime natuke suuremat osalemisaktiivsust, ent tegelikkuses tuli neilt ainult üks film. Eelkõige lootsime aga leida Jõgeva linna kui nähtuse käsitlemiseks uudseid vaatenurki.”
Filme hindasid Jõgeva linnavalitsuse esindajana abilinnapea Mihkel Kübar, mittetulundusühingute esindajana kultuuriseltsi Vanaveski juhataja Margus Ess ja Betti Alveri muuseumi esindajana Toomas Muru. Hindamisel võeti arvesse filmi sotsiaalset kõnekust, kunstilist külge ja tehnilist teostust.
“Kui filmid üle olime vaadanud, selgus, et olime nende hindamisel üsna ühel meelel,” ütles Toomas Muru.
Esimene koht läks, nagu öeldud, Piret Järve filmile “Minu Jõgeva”. Piret on sündinud-kasvanud Jõgeval ning töötab praegu Põltsamaa kunstikoolis õpetajana.
“Fotograafiaga olen päris palju tegelnud ja kunstikoolis õpilastele mitmesuguseid meediaülesandeid andnud, ent ühtegi filmi ma varem valmis teinud polnud,” tunnistas Piret Järv. Õigupoolest oligi tal plaan ühe oma laulu põhjal (ta tegeleb ka muusikaga) muusikavideo teha. Selle tarvis materjali üles võttes kogunes aga ka selliseid vahvaid kaadreid, mis sobisid omanäolise Jõgeva-teemalise filmi jaoks. Niimoodi, ettekavatsemata see film sündiski.
Nullpunkt
Ehkki ka pildirida on kõnekas ja kujundlik, paneb i-le täpi Pireti enda kirjutatud ja sisse loetud tekst Jõgevast kui paigast, mis on tema jaoks kõigi teekondade algus- ehk nullpunktiks, ning paigast, mis sobib hästi loovaks tegevuseks: siin pole kärarikast melu, mis seda takistaks.
Küsimusele, kas esimese konkursi võit innustab teda ka järgmistel osalema, vastas Piret, et spetsiaalselt pingutama ja midagi välja mõtlema ta ei hakka, aga kui mõni idee jälle iseenesest pähe tükib ja konkursifilmiks saada tahab, siis vastu ta punnima ei hakka.
Teise koha saanud film kannab pealkirja “Väljakutsed noorsootöös” ja selle autor on Tartumaal elav noortevaldkonna koolitaja Madis Masing. Filmi materjali võttis ta üles kooliaasta alguse üritusel Jõgeva kultuurikeskuses. Filmi sisuliseks teljeks on linnavalitsuse noorsootöö peaspetsialisti Nele Graversoni mõtisklused sellest, millised on Jõgeva linna olulisemad noortevaldkonna probleemid. Mõtiskluste vahel jooksevad kaadrid kultuurikeskuses ja selle ümber sagivatest noortest.
“Neid kaadreid on aastate pärast ehk veel huvitavam vaadata kui praegu ning seda nii noortel endil kui ka nende vanematel,” arvas Madis Masing.
MTÜl Atlas, millesse ta kuulub, on Sihtasutuse Archimedes rahastamisel käsil osalusdemokraatia teemaline projekt, millesse on kaasatud ka Jõgeva linn. Sellega seoses on ta siinmail päris tihti viibinud ja päris palju materjali salvestanud.
“Seda materjali jätkub üsna mitme filmi tarvis,” ütles Madis Masing. “Lähiajal ongi mul plaanis mõnede selliste filmidega Jõgeva rahva ette tulla.”
Avatud ja soojad
Madise sõnul on talle kui kõrvaltvaatajale jäänud jõgevalastest mulje kui aktiivselt oma identiteeti otsivatest inimestest. Tema meelest on siinsed inimesed ka avatud ja soojad, ent paraku suhteliselt kaamerapelglikud. Nii pole ta intervjueerida saanud kaugeltki kõiki, keda oleks tahtnud.
Filmikonkursi kolmas koht läks filmi “Omanäoline Jõgeva” eest ainsale osalenud koolinoorele, Jõgeva gümnaasiumi õpilasele Artur Rehile, kes viibis autasustamise ajal paraku reisil.
Tunnustust väärisid tegelikult ka ülejäänud filmid. Mairi Hüüdma film kestis näiteks vaid paarkümmend sekundit, ent tugines samas vaimukale ideele. Gunnar Vasemägi ja sõbrad tõid oma filmis jälle välja huvitava fakti, et Jõgeva kesklinnast võib leida ilmselt ühe maailma lühema jalgrattatee, millel pikkust vaid
MTÜ Piltijad liikmed Väino Valdmann, Johannes Haav ja Harald Lindok olid kokku pannud filmiloo mulluse motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff motoparaadist ja sellega kaasnenud võrrivõidusõidust. Johannes Haav oli maha saanud veel teisegi linateosega, milles Jõgeva linna aukodanik, teenekas kodu-uurija Eino Veskis kõneleb mõnedest Jõgevaga seotud huvitavatest persoonidest.
“Kavatseme seda koduloosarja tulevikus jätkata,” kinnitasid nii Johannes Haav kui ka Eino Veskis.
Loodame, et ka filmikonkurss ei jäänud üksikuks ettevõtmiseks, vaid sellele tuleb järg. Esimesele Jõgeva-teemalisele filmikonkursile pani õla alla kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp.
i
RIINA MÄGI
