Laupäeval tähistati Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi eestvedamisel Palamuse rahvamajas filmilooja Arvo Kruusemendi 90. sünnipäeva. Kohal viibis ka vanameister ise. Mitmed kokkutulnud mäletasid vahetult Oskar Lutsu romaanidel põhinevate filmide tegemist, mõned olid ka ise neis mänginud.
Arvo Kruusementi usutles Palamuse rahvamajas toimunud juubeliõhtul režissöör, stsenarist ja filmikriitik Jaak Lõhmus. Kruusement meenutas, et tänavu mais möödub täpselt viiskümmend aastat sellest, kui ta seoses ideega Oskar Lutsu „Kevade” põhjal mängufilm teha esmakordselt Palamusele tuli.
„Seisin siis Palamuse koolimaja õuel. Siin sai selgeks lõplik otsus, et tuleb film teha, asi käsile võtta ja pihta hakata. Tööde käigus planeerisime juba, kuhu ehitada sild, kuhu saun. Sild oli vajalik sellekski, et panna sinna kaamerad ja võtta üldplaane Palamuselt. Iga kord jõkke platvormi ehitada olnuks märksa keerulisem,” meenutas Kruuusement.
Pildikesi Arvo Kruusemendist
Juubeliõhtul vaadati dokumentaalfilmi „Pildikesi Arvo Kruusemendist”, kus Jaak Lõhmus rääkis režissööriga tema filmidest. „Ma polnud seda filmi varem näinudki ja mõnigi jutuajamine mõjus meeldiva üllatusena,” kommenteeris juubilar.
Arvo Kruusement rääkis ka lugusid filmidest, mida ta kavatses lavastada, kuid asjalood läksid teisiti. Üks neist on Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse“ II osa põhjal valminud „Indrek” „See asi on mul hinge peal. Mul oli teine stsenaarium Ka seal olnuks peategelane Indrek Paas, kuid kaasatud oleks ka see perekond, kus elas jalutu tüdruk Tiina. Soovides sisendada Tiinasse usku, et tema jalad saavad terveks, tunnistas Indrek, et jumal on olemas, mida ta Mauruse koolis eitanud oli.”
Film „Indrek” valmis 1975. aastal ja selle režissöör oli Mikk Mikiver. Samuti jäid Kruusemendil unistusteks filmid „Tants aurukatla ümber” ja „Nimed marmortahvlil”. Needki linateosed valmisid teiste režissööride käe all.
Sünnipäevakülalistega vesteldes seisis Kruusement enamasti püsti. Kui Ain Lutsepp talle tooli pakkus, nõustus vanameister siiski istuma, kinnitades, et jõudnuks ka seista. Lutsepp toonitas oma tervituskõnes, et näitleja sai temast ennekõike tänu Arvo Kruusemendile, kes kutsus teda „Kevadesse” Tõnissoni mängima.
„Kevades” statistina kihelkonnakooli õpilast mänginud Priit Laast ütles, et temale on Oskar Lutsu „Kevade” ja kogu looming südamelähedased juba seetõttu, et on ise Palamuse vanas koolimajas õppinud. Laast oli kaasa võtnud Annika Koppeli raamatu Kruusemendist ja tema filmidest, kuhu ta filmimeistrilt autogrammi palus.
„Kui filmi kohalikke inimesi kutsuti, läksin minagi. Ühes stseenis tuli ka tantsida,” meenutas Palamuse elanik Viive Likk.
„Kevade” kui Palamuse mentor
Ajakirjaniku küsimusele, kas võime kindlad olla, et filmid „Kevade”, „Suvi” ja „Sügis” pakuvad huvi ka tulevastele põlvkondade, vastas filmiklassik: „Oleneb, missuguseks see tulevane põlvkond kujuneb. Ma arvan siiski, et filmide menu ei kahane ja vaatajad nendele jätkub. Kui loetakse Lutsu raamatuid , siis vaadatakse ka filme.”
„Arvo Kruusement on Oskar Lutsu järel minu arvates teine oluline inimene Palamusel. Ka meie muuseumi suur populaarsus on paljuski tingitud filmi „Kevade” ja selle järgede menust. Suuresti tänu sellele hakatigi Palamusele muuseumi rajama,” ütles Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann.
Jõgeva vallavalitsuse nimel õnnitles Arvo Kruusementi kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi. Pärast ametliku osa lõppu koguneti kohvilauda, kus kõik sünnipäevalast õnnitleda said.
Arvo Kruusemendi 90. sünnipäeva tähistamist Palamusel toetas Eesti Kultuurkapital.
JAAN LUKAS
