Möödunud nädalavahetusel kogunes Kirna õppekeskusse veidi üle poolesaja Eestist, Rootsist ja Soomest pärit noore, kes pidasid seal rahvusvahelise Fenix- projekti finaalüritust. Selle kõrghetkeks oli möödunud laupäeva õhtu, kui tähistati ka Eesti taasiseseisvumise aastapäeva.
Fenix (eesti keeles Fööniks)-projekt sai alguse möödunud suvel, mil kolme riigi noored kohtusid Rootsis. Poolteise aasta jooksul on saadud kokku ka Soomes. Projekti eestvedajaks oli Varsinais-Suomen jokivarsikumppanit ry Soomest, kellel olid abiks partnerid Rootsist ja Eestist.
Neli päeva kestnud projekti lõpetamisel toimus nii mõndagi. Pisiviperused panid ennast ületama nii laagrilisi kui juhendajaid, kuid lisasid samas kogu üritusele vürtsi.
Esimene suurem väljakutse ootas noori ees Saare valla Kääpa küla seikluspargis. Selleks, et noored omavahel rohkem läviksid, moodustati võistkonnad võimalikult erinevate riikide esindajatest. Suhtlemine käis inglise keeles. Kelle keeleoskus polnud väga sorav, sai tuge kaasmaalastelt, kes tõlkida aitasid. Seikluspargirajale läksid mõne küll kerge eelarvamuse ja väikese jalavärinaga, kuid kõik alustanud jõudsid õnnelikult raja lõpuni.
Palamusel peetud ajurünnakul arutati, miks on vaja ja kuidas on võimalik Läänemerd kaitsta. Ühisel arutelul käidi välja palju huvitavaid ideid. Juttu oli ka n-ö “liblikaefektist”, mis tähendab, et ühest väikesest reostusest võib lõpuks välja kooruda äärmiselt suure ulatusega või ülemaailmne katastroof. Selle vältimiseks peaks ka väikseid õnnetusi juba eos vältima nii Läänemerel kui ka mujal. Kõik noorte välja pakutud ideed edastatakse Läänemerestrateegia parimate praktikate kogumisse.
Selgeks õpiti eestikeelsed ja -meelsed laulud
Fenix projektilaagri sisukaim päev oli laupäev, mil tegutseti hommikust õhtuni töötubades, mida oli kokku neli: rahvapillide valmistamine, laulutund, sepatöö ning tuleskulptuuride valmistamine. Iga töötuba juhatas oma ala professionaal. Kogu laagriliste seltskond jagati nelja enam-vähem võrdsesse rühma ning iga rühm viibis ühes töötoas poolteist tundi.
Enim pakkus noortele huvi tuleskulptuuride valmistamine, kus neid juhendas sellel alal maailmameistrivõistlustel kolmanda koha pälvinud Lauri Tamm. “Kõik tõttasid igal vabal momendil jälle siia, et tuleskulptuure valmistada ja täiendada,” rääkisid Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm ja projektijuht Kaire Sardis. Kõige suurejoonelisemaks skulptuuriks oli Fööniks, mis pidulikult õhtul ka põlema pandi, sümboliseerimaks samanimelise projekti lõppu.
Teiseks äärmiselt põnevaks töötoaks oli laulutund Maret Oja juhendamisel. Õpiti eestikeelseid ja –meelseid laule. Poolteise tunniga õpetas Maret Oja rahvusvahelisele seltskonnale selgeks neli laulu, ühe regilaulu juurde mängiti ka rütmipille.
Õpetaja kinnitas, et laulude selgeks saamine üle mõistuse keeruline ei olnud, sest igas grupis oli ka eestlasi, kes aitasid koori vedada. “Eks nad neid laulutekste veerisid kõvasti, kuid hakkama saadi üsna hästi. Algul ma kartsin neid “õ” tähti, kuid ka need hääldati üsna hästi välja,” rääkis Maret Oja.
Et laupäev teadupärast Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäev oli, siis otsustas Maret Oja õhtul rahvusvahelise seltskonnaga ka ühislaulmise korraldada. Ta valis Alo Mattiiseni laulu “Isamaa ilu hoieldes”, sest ülesehituselt on see ju regilaul, kus eeslaulja teksti vaid korrata tuleb. Teine asi oli laulu sisu seletamisega. “Seda laulu ei saagi sõna-sõnalt tõlkida. Me tõlkisime ära laulu põhimõtte,” rääkis Maret Oja.
Positiivsed elamused ületasid kümneid kordi negatiivseid
Suur osa noori võttis kõikidest laagri tegevustest meeleldi osa. Laagripaiga seintel oli kaks suurt infotahvlit. Neist ühele võisid noored kirja panna oma positiivsed hinnangud, teisele aga negatiivsed. Laupäeva pärastlõunaks oli positiivsete meenutuste paber peaaegu otsast otsani täis, negatiivsete teemade paberil oli kirjas vaid paar üksikut asja.
Ühe negatiivse faktorina oli ära märgitud vihmane ilm, kuid õnneks selgines see just laupäevaõhtuse kontserdi ajaks.
Lõuna-Soome noorterühma juht Taina Simola kinnitas, et tema ega ükski rühma liige ei saa ühtegi negatiivset asja välja tuua, sest midagi sellist pole. “Töötoad on huvitavad, organiseerimine on korras, programm on mitmekesine,” rääkis Taina. Ta ütles, et keegi pole kurtnud ka laagripaiga asukoha üle, mis on mõnes mõttes tsivilisatsioonist eraldatud ja läheduses polnud poode ega meelelahutusvõimalusi.
Ka rootsi noored kinnitasid, et tegevust jagus laagris piisavalt, poes polnuks aega käiagi.
i
EILI KOITLA
