Eestis on võrdlemisi vähe neid inimesi, kellel on olnud au seista meie väikese riigi kõige arvukama kontserdipubliku ees — Tallinna laululava dirigendipuldis. Üks nendest on põltsamaalane Urmas Mägi, kes töötab siinses muusikakoolis õpetajana, põhitöö kõrvalt juhatab aga kahte puhkpilliorkestrit.
Urmase lapsepõlvemälestused on suuresti seotud Peipsi ja selle lähikonnas elavate inimestega. Lapsepõlvekodust Omedus on järveni vaid 50 meetrit ja suurvee ajal tuleb järv veelgi lähemale. Urmas Mägi jagas oma lapsepõlveaastaid noorema õe Inesega, kes praegu töötab ühes Tallinna koolis logopeed-eripedagoogina. Erilisi arusaamatusi ja erimeelsusi Urmasel õega suhtlemisel ette ei tulnud.
“Kaugematel lapsepõlveaastatel suvisel ajal vanaema juures Omedus me põhiliselt vees elasimegi. Ega siis vanaema kogu aeg meie järele ei jõudnud passida. Lõbutsesime seal koos teiste külalastega ja mingit õnnetust meiega ei juhtunud. Pealegi oli sellel ajal seal ilus rand. Mitte nagu praegu, kus pilliroog ja muda üha enam võimust võtavad, ” jutustas Urmas Mägi.
Ema avas tee muusikukarjäärile
i
Kui Urmas koolis käima hakkas, oli Mägidel Jõgeval kahetoaline korter. Urmase ema töötas Jõgeva Keskkoolis pioneerijuhina, hiljem oli Jõgeva pioneeride maja direktor. Seejärel asus ema tööle Tormasse, kus töötas kuni pensionieani koolis kunstiõpetuse õpetaja ning pioneerijuhina. Isa oli ametis Jõgeva Leivakombinaadis. Paar aastat pärast Omedus elanud vanaema surma võttis Urmase isa nõuks ise Omedusse elama asuda.
“Olime sinna alles hiljuti uue maja ehitanud ja mu vanemad ei tahtnud, et see tühjalt seisma jääks,” rääkis Urmas. Ka ema oli sageli Omedus ja nii tuli Urmasel koos õega Jõgeval tihti vanemateta hakkama saada.
Ema viis neljandas klassis õppiva poisi Jõgeva Muusikakooli. Tegelikult tekkis Urmase esmane muusikahuvi sellest, et Jõgeva pioneeride majas, kus ema töötas, olid fanfaarid, mida poisile mängida meeldis. “Sellel ajal olid ju pioneeriüritused koos sinna juurde kuuluva fanfaariheli ja trummipõrinaga kohustuslik värk,” meenutas ta. “Ega mul alguses tõsist muusikahuvi olnud. Minu muusikaõpetaja Enno Heinmaa pani mulle vahel “kahtesidki”. See oli minu jaoks pubeka-aeg, ema-isaga oli mul tookord kodus sellel teemal päris karm vestlus,” rääkis muusikamees.
Muusikakooli aastatel lõi Urmas juba kaasa ka Jõgeva linna puhkpilliorkestris. Aastal 1979, mil ta kaheksanda klassi noormehena muusikakooli lõputunnistuse sai, otsustas Urmas muusikakoolis õpinguid jätkata, nüüd juba saksofoni erialal.
Huvi tekitas innustav eeskuju
Eeskujuks saksofonimängu õppimisel oli Urmasele saksofonist Veljo Luming, kes praegu Mustvee puhkpilliorkestris mängib. “Kui Veljo Luming saksi mängima hakkas, unustasin mina oma trompetipartii sinnapaika ja jäin ammulisui kuulama,” meenutas ta.
Saksofoniõpingud jätkusid taas Enno Heinmaa käe all. Urmase mänguoskust märgati ning üheksanda klassi poisina kutsuti teda mängima Siimusti EPT-s tegutsenud vokaal-instrumentaalansamblisse “Karamell”. Ansamblit juhendas Aarne Kapp.
“Meid kutsuti vahel ansambliga ühte ja teise paika mängimagi. Rahagi maksti – viis rubla esinemise pealt. Minule kui koolipoisile oli see tõsiseltvõetav rahasumma,” jutustas Urmas Mägi.
Pärast keskkooli lõpetamist teenis pillimees aega Nõukogude Armees Valgevenes, kus tema töö oligi mängimine sõjaväeorkestris. “Seitse tundi päevas tuli seal harjutada. Sain seal saksofonistina tugeva koolituse, ” hindas Mägi.
Puurmanisse tööle asumine tõi pöörde
i
Armeeteenistusest naastes asus Urmas Mägi õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti orkestrijuhtimise erialale ja pärast instituudi lõpetamist läks tööle Jõgeva kultuurimajja, kus oli olnud eelnevalt ka praktikal. Miski talle seal ei sobinud ja poole aasta pärast sai temast hoopis Puurmani elanik. “Puurmanisse läksin ma tegelikult sellepärast, et kohtasin üht toredat inimest, kellega jagasime kaksteist aastat ühist elu. Siis läksid meie teed lahku,” kergitas pillimees oma eraelult veidi katet. Juhtus nii, et Urmase sõber ja tollane Puurmani kultuurimaja direktor Aare Järvik kutsus noore orkestrijuhipaberitega mehe tööle Puurmani kultuurimajja kunstilise juhi kohusetäitjaks, sest seda ametit pidanud Keiu Kess oli sellel ajal lastega kodus. Aare Järviku algatusel ja eestvedamisel loodi siis Puurmanisse muusikakool, mis alustas tegevust üheksakümnendate aastate esimesel poolel. Urmas Mägi töötas muusikakoolis puhkpilliõpetajana ja koos oma õpilastega oli tal suurepärane võimalus teha kaasa mitmed kontsertreisid Soome, Taani, Rootsi ja teistesse välisriikidesse.
Viimastel Puurmanis töötatud aastatel sai Urmasest täiskohaga muusikaõpetaja ja kultuurijuhi tööd ta enam ei teinud. Pealegi käis ta siis juba paar-kolm korda nädalas Põltsamaa Muusikakoolis tunde andmas. Lõpuks jäi Puurmanis Urmase käe all õppima ainult üks laps.
“Põltsamaal leidsin uue elukaaslase ja seetõttu sai siin ka kanda kinnitatud,” rääkis muusikamees.
Esimene õpilane, kes Põltsamaal Urmas Mägi juhendamisel saksofonimängu õppis, on praegune Põltsamaa abilinnapea Sven Lass.
Põltsamaal laialdasemad võimalused
i
Lõplikult Põltsamaale elama ja tööle asununa sattus Urmas Mägi paralleelselt muusikaõpetajana tegutsema ka linna puhkpilliorkestri dirigendina. Varem mängis ta samas nmuusikakollektiivis saksofoni, seda veel Puurmani aastatel. Samal ajal otsiti dirigenti ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi orkestrile ja pika kaalumise järel võttis ta pakkumise vastu. Praeguseks on Urmas Mägi Põltsamaa Ühisgümnaasiumi puhkpilliorkestri ees seisnud pea poolteist aastakümmet. Lisaks muusikaõpetaja ametile, Põltsamaa linnaorkestri ja PÜG-i orkestri juhendamisele jätkub Urmas Mägil jõudu ja aega lüüa kaasa ka vabariiklikus orkestrijuhtide puhkpilliorkestris. Seal mängis ta algul tenorsaksofoni, praegu aga baritonsaksofoni.
i
Suur tribüün pakub ülevaid emotsioone
i
Kahel korral on Urmas Mägi tõusnud ka Eesti suurima kuulajaskonnaga kontserdi üldlaulupeo dirigendipulti Tallinna laulukaare all. Esimesel korral tehti Urmas Mägile ootamatu pakkumine ühendorkestri juhatamiseks koolinoorte laulupeol. “Teisel korral võitsime noorte puhkpilliorkestrite konkursi. Kirjutama seaduse kohaselt pääseb selle konkursi võitnud orkestri dirigent laulupeol juhatama ka ühendorkestrit. Ega selles dirigendipuldis alguses hea tunne seista ei olnud. Laulupeol on ette tulnud olukordi, kus lood hakkavad “loksuma” ja see muudab dirigendi närviliseks. Tahes-tahtmata mõtled sellele, kas kõik ikka vaatavad su kätt ja kas kogu see kollektiiv ikka tegutseb ühe inimese juhtimisel. Kuid pärast esimest kaheksat takti tundsin ennast juba kindlalt ja tuleb tunnistada – see oli super tunne, ” rääkis dirigent.
Seltsivaim ja meeldivad inimesed
i
Praeguseks Põltsamaale kodu rajanud Urmas Mägi siit enam edasi liikuda ei plaani, vähemalt esialgu mitte.
“Olen sellele kunagi isegi mõelnud, kuid ega Tallinnaski vabad kohad kedagi ees oota. Olgu Põltsamaa pealegi provints, kuid minule meeldib siin tööd teha. Seltsivaimgi on viimastel aastatel oluliselt kosunud, seda nii linna kui ka gümnaasiumi puhkpilliorkestris. Kui midagi kunagi muutub ja oma elu selle järgi kohandama peab, siis peab. Praegu plaanin ma oma elu jätkuvalt Põltsamaaga siduda ja anda oma parima siinses muusikakoolis. Samuti tahan pühenduda siin tegutsevate puhkpilliorkestrite taseme hoidmisele ja arendamisele ning kogu kohalikule kultuurielule, ” võttis muusikaõpetaja ja orkestrijuht Urmas Mägi kokku oma praeguse elu ja tulevikuplaanid.
Urmas Mägi CV
*Sündis 1963. aastal
* Lapsepõlvekodu Peipsi ääres Omedus
*Elas suurema osa lapsepõlve- ja kooliajast Jõgeval
*1971. aastal alustas Jõgeval kooliteed
*Lõputunnistuse sai Jõgeva Keskkoolist 1982. aastal
*Teenis aega Nõukogude Armees Valgevenes, mängides sõjaväeorkestris
*Armeeteenistusest naastes asus õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti orkestrijuhi erialale
*Pärast instituudi lõpetamist töötas pool aastat Jõgeval, siis läks Puurmanisse
*Puurmanis töötas kultuurimaja kunstilise juhina
*Koos sõbraga asutasid Puurmanis muusikakooli, õpetas seal puhkpille
*Siirdus Põltsamaale muusikakooli õpetajaks
*On ka Põltsamaa linnaorkestri ja PÜGi orkestri dirigent *Mängib vabariiklikus orkestrijuhtide puhkpilliorkestris
i
TOOMAS REINPÕLD
