Möödunud reedel said otsa tänavused üle-eestilised raamatukogupäevad. Sadala raamatukogus käis nende raames külas Evelin Ilves, kellelt ilmus paar kuud tagasi raamat “Kirju”. Umbes neljakümne kuulajaga kohtumisõhtul räägiti siiski ka muust peale nimetatud raamatu.
Raamatu “Kirju” üllitas Epp ja Justin Petrone kirjastus Petrone Print. Seda võib nimetada ka taaskasutusraamatuks: kaante vahele on koondatud Evelin Ilvese varem eri meediaväljaannetes aastatel 2003-2015 ilmunud arvamuslood mitmesugustel teemadel. Pealkirja “Kirju” võib käsitleda kahetähenduslikuna. Kaanekujundus viitab siiski nimisõnale “kiri”, mitte omadussõnale “kirju”: kaant kaunistab triibulise servaga lennupostiümbrik.
“Olen meedias arvamusartikleid avaldanud juba 26 aastat. Esimesed ilmusid toonases ajalehes Edasi, mis nüüd jälle Postimehe nime kannab,” ütles Evelin Ilves.
Just selle ajavahemiku — 2003-2015 — tekstide kokkukoondamine oli tema sõnul Epp Petrone valik: ta pidas neid tekste kõige huvitavamateks. Epp Petrone oli ka see, kes raamatu tegemise ettepanekuga Evelin Ilvese juurde läks.
“Kui Eesti Naise peatoimetaja Aita Kivi mulle kunagi sarnase ettepaneku tegi, siis ütlesin ära, sest mind ei vaimustanud väljavaade tegelda mõnda aega oma vanade tekstide ülelugemise ja toimetamisega,” sõnas Evelin Ilves. “Petroned on aga meistrid huvitavaid raamatusarju välja mõtlema. “Kirju”-sarjas on juba ilmunud Epp Petrone “Elust kirju”, Justin Petrone “Reisikirju” ja Fred Jüssi “Reisikirju”. Sellisesse autorite ritta on meeldiv kuuluda. Ja ma tõesti tahtsin, et minu tekstid oleksid ühes “ümbrikus” koos. Ma ei mõelnud üldse sellele, et keegi sellist tekstikogumikku ka lugeda võiks tahta. Aga pärast seda, kui raamatut augusti keskel Paide arvamusfestivalil esitleti, sai esimene tiraaž kolme päeva pärast läbi. Ja nüüdseks on trükitud juba kolmas tiraaž.”
Raamatu struktuuri mõtles samuti välja Epp Petrone. Kaksteist aastat Evelin Ilvese elus on jagatud etappideks. Raamatu iga uue osa juhatab aga sisse Epp Petrone intervjuu Evelin Ilvesega, mis annab vastuse küsimusele, miks just need teemad talle neil aastatel olulised olid.
“Kui praegu inimesed veel mäletavad seda aega, siis aastate möödudes ei oska keegi mu tekste enam õigesse konteksti paigutada. Intervjuud on siis selles osas abiks,” ütles Evelin Ilves.
Topeltpagulane
Tosin kõnealust aastat oligi ta enda sõnul nagu kirjasaatja. 2003 läks ta imikueas tütre Kadri Keiuga Ärmale, et juhtida talu ülesehitamist. Siis oli ta nagu sotsiaalne pagulane. Tal oli palju mõtteid, aga polnud neid kellegagi jagada. Nii hakkaski ta Postimehele, Eesti Päevalehele ja Eesti Ekspressile arvamuslugusid saatma ning sai oma sotsiaalse suhtlemisvajaduse rahuldatud.
Kui Toomas Hendrik Ilves valiti presidendiks, sai Evelinist Kadrioru pagulane. Ka seal oli ta ju teatud mõttes ühiskonnast isoleeritud.
“Mulle tegelikult väga meeldib kirjutada. Ma saan nii teistele inimestele inspiratsiooni ja jõudu anda. Mul on ka väga huvitav teada, mida teised mu tekstidest välja loevad. Mehed ja naised leiavad näiteks üles üsna erinevaid asju. Ses mõttes on raamatu üllitamine nagu sotsiaalne eksperiment,” kinnitas Evelin Ilves.
Küsimusele, kas mõni lugeja pettunud ka on olnud, et raamatus “Kirju” pole skandaalseid paljastusi nüüdseks lahku läinud presidendipaari eraelu kohta, vastas Evelin Ilves:
“Anu Saagim kurtis Elu24s, et raamatus skandaalsed paljastused puuduvad, aga teiste pettumusavaldused ei ole minuni jõudnud.”
Pagar teeb pai
Evelin Ilvese varasemad raamatud on olnud pühendatud koduleivale (“Leib. Ilo & vägi”), koolitoidule (“Söögivahetund. Koolikokkadelt kodukööki”) ja eri maade toidutraditsioonidele (“Kingitud maitsed”). Leivateema juurde jõudis ta peatselt ka Sadalas, sest just samal päeval oli Tallinnas toimunud toidumessil esimest korda avalikkuse ette jõudnud Saaremaa firmas Karja Pagar Evelin Ilvese retsepti järgi küpsetatud Evelini leib.
“Ma ei arvanud, et turult just minu leib veel puudu on. Ent pärast seda, kui mulle helistas tuntud toitumisspetsialist Adik Levin ja ütles, et peab ise leiba tegema hakkama, sest poes on saada ainult paar leivasorti, milles pole ülearu soola või suhkrut, nisujahu või säilitusaineid, hakkasin ikkagi tegutsema,” jutustas Evelin Ilves. “Käsitööleivaturul on asjad ju hästi, aga seal pakutavad leivad on väga kallid. Sain aru, et oleks vaja heade tervisenäitajatega leiba, mis oleks samas taskukohane.”
Evelin Ilves ja tema disainerist sõber leidsid idee teostamiseks tööstuse, mis ei ole liiga mehhaniseeritud, st kus pagar leivale ikka pai ka teeb. See on Karja Pagar. Järgnes pikk retsepti ja protsessi timmimise periood, eesmärgiks saada tööstuses koduse leivateoga võimalikult sarnane tulemus.
“Kui leival on müügiedu, siis teeme veel Evelini leibu. Vaja oleks näiteks gluteenivaba leiba, mis ei maitseks nagu saepuru,” ütles Evelin Ilves.
Kui ta Kadriorust välja kolis, andis ta lubaduse, et tegutseb edaspidi ainult eraettevõtluses. Siis ei saa keegi talle nina peale visata, et maksumaksja on talle palka maksnud ning võib seega dikteerida, mida ta tegema peab.
“Loome praegu arstidest sõpradega uut erakliinikut, mis suunatud mitte haiguste ravimisele, vaid tervise hoidmisele ja säilitamisele. Haigekassa rahale see kliinik pretendeerima ei hakka, vaid kliendid maksavad ise seal tarbitavad teenused kinni. Kui kliiniku 2017. aastal avame, siis on ometigi olemas koht, kust inimene ei pea kohe esimesel pöördumisel tablettidega välja marssima,” ütles Evelin Ilves.
RIINA MÄGI
